Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Imar Koutchoukali avalik loeng "Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 2"

Marilyn Fridolin

11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Esimene loeng toimus eelmise aasta 23. augustil ning seda saab järele vaadata Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
2011. aasta toimunud Araabia kevadel ennustasid paljud Lähis-Ida ja islami asjatundjad, et poliitilise islami ajastu on läbi ning et regioonis juurduvad peagi liberaalse demokraatia põhimõtted. Araabia kevadele järgnes aga mitmeaastane košmaar vastselt tekkinud Süüria ja Levandi Islamiriigi nähtusega. Läänelike demokraatiate asemel väitsid islamiriigi juhid, et nad taastasid utoopilise poliitilise korra, mis peegeldavat prohvet Muhamedi ühiskonda. Koos kristlaste, jeziitide ning teiste religioossete ning etniliste vähemustega said kõvasti kannatada ka need muslimid, keda Islamiriik pidas mitteõigeteks muslimiteks. Islamiriigi tõus ja langus on tekitanud küsimusi: kes on õige ja vale muslim, kellel on õigus valitseda ja miks?
Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema keskajal kujunesid välja eri arusaamad autoriteedist ja legitiimsusest ning kuidas need hakkasid omavahel võistlema.
Loeng toimub 11. juulil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Laur Järve avalik loeng "Tundmatute lendavate objektide võimalik füüsika"

Marilyn Fridolin
Fotol: Jäädvustus võimalikust UFOst New Jerseys, 1952. Allikas: Wikimedia Commons
Sel reedel, 27. juunil peab Vabas Akadeemias järgmise loengu Laur Järv. Seekord võetakse vaatluse alla tundmatute lendavate objektide võimalik füüsika.
Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis hämmastavate omadustega, mida on esmapilgul raske sobitada kaasaja teaduse paradigmasse. Loengus läheneme küsimusele teoreetiliselt ja arutleme, millistest füüsikalistest printsiipidest lähtudes oleks võimalik nende objektide olemasolu ja omadusi siiski seletada ning milliseid väljakutseid alusteadusele see esitab.
Loeng toimub 27. juunil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Algab Kreeka kangelannadele pühendatud suvekursus

Marilyn Fridolin
Pildil: Naxosel uinunud Ariadne Pompeii seinamaalingult. Allikas: Wikimedia Commons.
Sel suvel toimub Vabas Akadeemias suvekursus, mille käigus vaatame Elo-Mall Toometi juhendamisel lähemalt Vana-Kreeka mütoloogias kirjeldatud ja vahel ka kultuses austatud surelikke kangelannasid. Esimene loeng toimub 25. juunil kell 16.00.
Loengukursuse käigus püüame mõista, kes üldse olid Kreeka kangelannad ja mis eristas neid ühelt poolt meessoolistest kangelastest ning teiselt poolt surematutest jumalannadest. Kas rituaalidega austatud kangelannad olid kunagi ise jumalannad olnud ning hiljem traditsiooni käigus oma surematuse kaotanud? Kas surevatest kangelannadest rääkivad lood olid sümboolselt seotud tütarlapseiga seljataha jätvate noorte naiste järskude elumuutustega? Kas kaugete maade naisi Kreekasse toovad ning kreeklannasid võõrsile viivad müüdid viitavad ka mingitele ajaloolistele kontaktidele või konfliktidele erinevate piirkondade vahel? Kuidas erineb kangelannade kujutamine erinevatel aegadel ja erinevates antiikkirjanduse žanrites?
Sedalaadi küsimustele keskendudes vaatame algul kangelannasid üldiselt ning seejärel kolme eraldiseisvat tegelast – Kreeta kuninga Minose tütart Ariadnet, Trooja sõja ajendiks olnud Sparta Helenat ning nõiakunsti harrastavat Kolchise kuningatütart Medeiat. Vaatame üle, millised on olulisemad neid kangelannasid kirjeldavad antiikallikad ja allikates esinevad erinevad müüdiversioonid, kas ja mida teame nende kultuslikust austamisest ning kuidas on neid tegelasi tänapäeva uurimistraditsioonis tõlgendatud.
Kursus toimub kombineeritult loengu- ja seminarivormis alates 25. juunist kolmapäeviti kell 16.00 Jakobi 41 koolimajas.
Loe lisaks

Leo Luksi avalik loeng "Radikaalne kodutus ja kodutus kui moodsa aja normaalseisund"

Marilyn Fridolin
Reedel, 13. juunil toimub Vabas Akadeemias Leo Luksi loeng „Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules“, mis on 6. ja viimane loeng sarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“.
Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.
Loeng toimub 13. juunil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Vaata loengusarja varasemaid osasid Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Miikael Lotmani avalik loeng "Loogika ja tõde"

Marilyn Fridolin
Reedel, 6. juunil on Vabal Akadeemial külas Miikael Lotman, kes räägib seekordses loengus klassikalisest loogikast.
Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe asemel väärust.
Loeng toimub 6. juunil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv