Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Leo Luksi avalik loeng "Radikaalne kodutus ja kodutus kui moodsa aja normaalseisund"

Marilyn Fridolin
Reedel, 13. juunil toimub Vabas Akadeemias Leo Luksi loeng „Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules“, mis on 6. ja viimane loeng sarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“.
Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.
Loeng toimub 13. juunil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Vaata loengusarja varasemaid osasid Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Miikael Lotmani avalik loeng "Loogika ja tõde"

Marilyn Fridolin
Reedel, 6. juunil on Vabal Akadeemial külas Miikael Lotman, kes räägib seekordses loengus klassikalisest loogikast.
Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe asemel väärust.
Loeng toimub 6. juunil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Leo Luksi avalik loeng "Isamaavajadus eesti kirjanduses"

Marilyn Fridolin
30. mail toimub Leo Luksi 5. loeng sarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“, mis kannab pealkirja „Isamaavajadus eesti kirjanduses“.
Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtekohaks on Juhan Liivi looming, millele järgneb Hando Runneli ja (:)kivisildniku võrdlev analüüs. Loengu lõpul vaatleme põgusalt peamiselt iroonilis-paroodilises võtmes esinevat isamaavajadust teiste kaasaja eesti autorite loomingus.
Loeng toimub 30. mail kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojs (Jakobi 41). Loengut kannab üle ka Postimees. Loengusarja varasemaid osasid saab järele vaadata Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Vägivallast ja vägivallatusest"

Marilyn Fridolin
Reedel, 23. mail peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järjekordse loengu, mis seekord räägib vägivallast ja vägivallatusest.
Kes ei oleks unistanud vägivallatust maailmast? Sellest saab lugeda juba Piiblist, kui hunt elab tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval. Kahjuks jääb kahe silma vahele, et kõik need projektid on utoopilised ning prohvet Jesaja visioon käib taevariigi, aga mitte meie patuse maailma kohta. Mis on vägivald ja millised on tema lätted? Selle küsimusega on põhjalikult tegelenud Prantsuse-Ameerika mõtleja René Girard.
Loeng toimub 23. mail kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlketeisipäev: külas Kristi Viiding

Marilyn Fridolin
Pildil: Christoph von Vietinghofi pokaalikujuline uusaastaluuletus krahv Magnus Gabriel De La Gardiele 1654.
20. mail on Vaba Akadeemia tõlketeisipäeva raames külas Kristi Viiding, kes räägib varauusaja aadliluule tõlkimisest eesti keelde.
2023. aastal algas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses uurimisprojekt kirjutava aadli väljakujunemisest varauusaja Eesti-, Liivi- ja Kuramaal (nobilitas.utkk.ee). Projekti põhihüpoteesi järgi ei kujunenud meie aadli kirjandustegevus mitte kiire majandusliku, poliitilise ja õigusliku olukorra paranemisega 18. sajandi lõpul Vene impeeriumi ajal ja valgustusliikumise toel, vaid juba tänu varauusaja sotsiokultuurilistele ja hariduselu muutustele nii, et esmalt toimus Poola-Leedu ja Rootsi võimu all haritud ametnike ja literaatide laialdane aadeldamine, misjärel segunes uus teenistus- ja haridusaadel ning nende järeltulijad vana baltisaksa aadliga ning viimane tunnustas ja võttis omaks uue teenistus- ja haridusaadli kirjanduslikud ja teaduslikud ideaalid.
Kuidas see kõik kajastub siinsetes vana ja uue aadli ladina- ja saksakeelsetes luuletekstides ja milliste nüanssidega oleme kokku puutunud nende luuletuste tõlkimisel, sellest räägibki teisipäevane vestlus.
Kõik huvilised on oodatud 20. mail kell 18.15 koolimajja Jakobi 41 loengust osa saama. Loengu kuulamiseks veebi teel palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Arhiiv