Tõnu Viigi avalik loeng "Kui mustad need mustad augud siis ikkagi on?"

29. mail räägib Tõnu Viik Vabas Akadeemias mustadest aukudest.
Esimesena tuli pähe mõte nii massiivsest taevakehast, millest isegi valgus välja ei jaksa tulla, Yorkshire'i krahvkonna lühikesele ja paksule kirikuõpetajale John Michellile 1783. aastal. Temast jäi ainult natuke maha Pierre-Simon de Laplace sama mõttega 1796. aastal. Praegu seostatakse mustad augud Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mis tõepoolest annab mustadele aukudele teoreetilise seletuse.
Musti auke on väga mitmesuguse massiga, on Maa suuruseid, on massiivsete tähtede jäänukeid massiga kuni 30 Päikese massi ja galaktikate tsentrites arvatakse olevat musti auke massiga kuni miljard Päikese massi. Loengus räägime nende ehitusest ja arengust.
Loengut saab jälgida Postimehe vahendusel 29. mail kell 18.15 või hiljem endale sobival ajal Vaba Akadeemia YouTube kanalilt järele vaadata.
Loe lisaks

Kaarina Reinu avalik loeng "Uuskreeka luule 200 aastat"

Laupäeval, 23. mail kell 18.15 peab Kaarina Rein Vabas Akadeemias videoloengu uuskreeka luulest.
Väljapaistvaid uuskreekakeelseid luuleteoseid on teada juba keskajast ja varauusajast, kuid järjepidevalt hakkas uuskreeka kirjandus arenema 19. sajandi algul tänu Kreeka rahvuspoeedi Dionisios Solomosi loomingule. Tänapäeval tuuakse tähelepanuväärseimate uuskreeka luuletajatena sageli välja järgmised kuus nime: Konstantinos Kavafis, Angelos Sikelianos, Kostas Kariotakis, Jorgos Seferis, Jannis Ritsos ja Odisseas Elitis.
Uuskreekakeelne naisluule lõi õitsele pärast Teist maailmasõda ning Kreeka silmapaistvaimaid poetesse on kindlasti olnud Kiki Dimula.
200 aasta jooksul on kreeka luule mõistagi muutunud nii keelelt kui sisult, isamaaline pateetika on asendunud tänapäevaste ängide kajastamise ja neile leevenduse otsimisega.
Loengut saab jälgida Postimehe vahendusel 23. mail kell 18.15 või hiljem endale sobival ajal Vaba Akadeemia YouTube kanalilt järele vaadata.
Loe lisaks

Kursuste jätkumine

Hea meel on teatada, et alates 18. maist toimuvad kaks kursust jälle auditoorses vormis: esiteks esmaspäevane Kreeka tragöödia kursus Neeme Näripä juhendamisel (esimest korda küll erandkorras reedel, 22.05. kell 17) ning teiseks teisipäevane varauusaegse ladinakeelse kirjanduse kursus Kristi Viidingu juhendamisel. Mõlema kursusega saavad liituda ka need, kes varasematel loengutel käinud ei ole. Täpsemalt info@vabaakadeemia.ee.
Ülejäänud kursused jätkuvad kas e-õppe vormis või videoloengutena.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Pidu katku ajal"

Vaba Akadeemia vene kultuuriloo kursusel oli sellel nädalal plaanis teha loeng 19. sajandi vene romaani positiivsest kangelasest. Kuid olukord maailmas teeb oma korrektiive ning seekordse loengu teema on hoopis pidu katku ajal. Loengu keskpunktis on Puškini väike tragöödia "Pidu katku ajal", mida Mihhail Lotman käsitleb nii kultuuriloolises kui ka biograafilises kontekstis: Puškin ise viibis kirjutamise ajal karantiinis.
Loengu kannab üle Postimees reedel, 17. aprillil kell 18.15.
Loe lisaks

Jaanika Andersoni avalik loeng “Kivilõikekunsti kadunud hiilgus”

3. aprillil kell 18.15 toimub Vabas Akadeemias Postimehe vahendusel Jaanika Andersoni avalik loeng kivilõikekunstist.
Kivilõikekunst on inimese loovuse üks vanimaid väljendusvorme. Poolvääriskivist või vääriskivist lõigatud gemme ja kameesid kasutati amulettide ja pitsatitena juba 4000. aastal eKr. Seda kunstiliiki tuntakse tänapäeval vähe, kuigi sellel on meile palju rääkida.
Loengus vaatame lühidalt kivilõikekunsti ajalugu, mida neile kividele lõigati ning miks need on olulised ka tänapäeval.
Loeng toimub 3. aprillil kell 18.15 ainult Postimehe ülekande vahendusel ning hiljem saab videot järgi vaadata ka meie YouTube kanalilt.

Pildil:  Gemma Claudia Oonüks, 49 pKr. Viini Kunstiajaloo muuseum.

Loe lisaks

Arhiiv