Mihhail Lotmani avalik loeng "Sümbolistid ja bolševikud"

Marilyn Fridolin
19. juulil kell 18.15 räägib Mihhail Lotman Vene sümbolismist ja bolševikest.
Vene sümbolism erines oma kõikides tähtsamates suundades Lääne-Euroopa sümbolismist selle poolest, et ei piirdunud oma eesmärkides kunagi üksnes esteetilise valdkonnaga. Suureks eesmärgiks oli maailma muutmine ja seda ennekõike kunstiliste vahenditega. Arusaamad maailma muutmisest erinesid, kuid tavaliselt polnud see seotud sotsiaalsete protsessidega. Loengus käsitletakse vene sümbolistide seoseid revolutsiooniliste liikumistega, nende suhtumist nõukogude võimu.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Marju Lepajõe (1962-2019)

Maria-Kristiina Lotman
Pole sõnu, et väljendada seda kurbust ja valu, mis valdavad Vaba Akadeemia peret. Marju Lepajõe oli Vaba Akadeemia algatajaid ja asutajaid. Tal oli pidev mure Eesti kõrghariduse arengute pärast ja ta rääkis tihti vajadusest uute mudelite järele, mis lubaksid segamatut süvenemist ilma lämmatava bürokraatia, õppekavade diktatuuri ja konveierliku surveta.

Marju mõistis suurepäraselt meie ettevõtmise keerukust, peaaegu et võimatust, kuid nagu ta kirjutas täpselt kaks aastat tagasi: „Suured asjad on ikka pisut hullumeelsed, aga ettevõtmisel on niivõrd sügav põhjus, et see peab toimima. Küsimus on ikkagi Eesti teaduse saatuses.“

Marju oli meie akadeemia hing. Tema loengud olid mitte üksnes sügavad, vaid ka säravad. Ta tundis suurepäraselt, et akadeemiline loeng – vähemalt humanitaarvaldkonnas – ei ole informatsiooni mahavuristamine, vaid kordumatu etteaste, mis toimub siin ja praegu. Ja see tagab ka loengu püsiva väärtuse.

Marju Lepajõe lahkumine paneb eriti suure vastutuse meile, kes me jätkame oma peaaegu et võimatut missiooni. Tark, erudeeritud, intelligentne, rõõmus, sõbralik, entusiastlik Marju
Lepajõe jääb alatiseks meiega.

Vaba Akadeemia õppejõud ja õpilased
Marju Lepajõe 2012. aastal (Foto: Lauri Kulpsoo)
Loe lisaks

Sissejuhatus ladina keelde

Marilyn Fridolin
See suvine lühikursus on mõeldud neile uudishimulikele, keda huvitab, miks ladina keelt ikka veel õpitakse, kuigi keegi seda enam emakeelena ei kõnele ja miks on selle keele õppimisel mõtet. Räägime ladina keele erinevatest kihistustest ja mitmekesisusest, uurime lähemalt mõningaid tuntud ütlusi ja nii antiik- kui keskaegseid luulekatkeid, nende tausta ning lugemiseks vajalikke lihtsamaid grammatikareegleid. Õpime tundma ladina keele sõnaraamatute kasutamise eripärasid ja püüame mõista, mille poolest erineb ladinakeelne lause eestikeelsest ning kuidas sellise lausega silmitsi seistes oleks kõige targem püüda temast jagu saada. Kursus annab üldise ülevaate ladina keele eripäradest ning rollist Euroopa keele- ja kultuurimaastikul, mis on abiks ka neile, kes süvenenumat keeleõpet ette võtta ei plaani, tõsisematel huvilistel aitab see aga luua põhja edasiseks ladina keele õppimiseks.

Esimene kokkusaamine toimub kolmapäeval, 10. juulil kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses ning edaspidi kohtume kord nädalas. Oodatud on kõik huvilised igas eas. Osalemissoovist palume teada anda info@vabaakadeemia.ee. Kui mõnele osalemisest huvitatule see aeg ei sobi, andke kindlasti teada ning püüame leida kõigile sobiva võimaluse.

Kursust viib läbi TÜ klassikalise filoloogia magistrant Elo-Mall Toomet.
Loe lisaks

Riin Kõivu avalik loeng "Kes on sotsiaalselt konstrueeritud?"

Marilyn Fridolin
Neljapäeval, 27. juunil kell 18.15 peab Riin Kõiv Vabas Akadeemias sotsiaalse konstrueerituse teemalise loengu.
Aeg-ajalt kuuldub väiteid, et üks või teine inimomadus (mehelikkus, naiselikkus, autism, seksuaalne orientatsioon, rahvus) või inimtüüp (mehed, naised, autistid, heteroseksuaalid, eestlased) on sotsiaalselt konstrueeritud. Niisama palju kuuldub proteste selliste väidete vastu. Sealjuures pole aga sageli kaugeltki selge, mida üleüldse tähendab olla sotsiaalselt konstrueeritud, ja kas see üldse midagi sisukat tähendab. Kui pole selge, mida tähendab olla sotsiaalselt konstrueerutud, pole ka võimalik otsustada, kummal osapoolel on õigus. Selline debatt on tulutu ja sisutühi.
Loengu eesmärgiks on too „sotsiaalse konstruktsiooni“ mõiste inimkeelsemateks osadeks lahti harutada. Loengupidaja lähtub sellest, kuidas räägitakse sotsiaalsest konstrueerimisest kaasaegses analüütilises sotsiaalses filosoofias. Näeme, et silt „sotsiaalne konstruktsioon“ võib tähistada üsna erinevaid asju. Selgitatakse erinevaid viise ja mehhanisme, kuidas näiteks meheks- või naiseks-olemine võib olla sotsiaalselt konstrueeritud. Selgitatakse, mis ajendab erinevaid filosoofe väitma, et mõned asjad on sotsiaalselt konstrueeritud, ja millest selliste väidete tõesus võiks sõltuda.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskusesse. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Ivar Leimuse avalik loeng "Numismaatika aitab avastada ja mõista minevikku”

Marilyn Fridolin
14. juunil kell 18.15 toimub Vabas Akadeemias Ivar Leimuse avalik numismaatikateemaline loeng.
Pikka aega on numismaatika olnud ajaloolaste ja arheoloogide jaoks dateeriv abiteadus (ja on paljude jaoks praegugi, mistõttu meie töid ja kirjutisi sageli ei käsitata “päris” teadusena). Samas on just tänu rahaleidudele ja nende numismaatilisele läbitöötamisele suuresti muutunud meie arusaamad Eesti ja laiemalt Põhja-Euroopa ühiskonnast, kaubandusest, koguni ajaloolistest protsessidest niihästi muinas- kesk- kui ka uusajal. Kuid tänapäeva numismaatiku tööriistakomplekti kuulub puht-mündiuurimise kõrval ka vahendeid arheoloogi ja ajaloolase töölaualt. Seetõttu on numismaatika kaugelt ületanud algse mündiharrastuse piirid ja tegeleb ka raha-, majandus-, kaubandus- ja poliitilisegi ajalooga.
Kõik huvilised on oodatud kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskuse (Jakobi 41) Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv