Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Neeme Näripä avalik loeng "Erinnüsed ihkavad juua ematapja verd: demokraatia ja vägivald Vanas Kreekas"

Marilyn Tomson

15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas.
Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Areopaagi kaljul kohtuistungi, kus süüdistajateks on erinnüsed ning kaitsjaks Orestes ning teda esindav Apollon. Kuna Orestes oma ematappu ei eita, ei jää Apollonil muud üle kui tõestada, et ema tapmine on väiksem kuritegu kui abikaasa mõrv, mille pani toime Klytaimestra. Tema argumendiks on, et ema on vaid loote toitja, mitte sigitaja ja lapsevanem (658–9: οὐκ ἔστι μήτηρ ἡ κεκλημένη τέκνου / τοκεύς, τροφὸς δὲ κύματος νεοσπόρου). Sarnase loodusteadusliku vaate on Aristoteles omistanud presokraatik Anaxagorasele, kuid ilmselt polnud see siiski päris üldtunnustatud seisukoht Vanas Kreekas, vaid üks spekulatiivseid teooriaid. Orestese ja Apolloni kaitsekõned pole üldse väga veenvad, ent nad siiski võidavad, sest neid jääb uskuma ilma emata sündinud Athena.

Pildil: Louis Lafitte, Oreste poursuivi par les Furies, 1790.
Loengus uuritakse Apolloni ja Orestese argumentatsiooni ning viiteid vägivallale ning naistegelaste sümboolset seotust aristokraatiaga. Näidendi alguses on Püütia rõhutanud, et Apollon päris oraakli ilma vägivallata oma vanaemalt Phoibelt. Alati on veidi kahtlane, kui peetakse vajalikuks välja tuua, et miski toimus ilma vägivallata – nii ka antud juhul pidi Apollon teiste müüdiversioonide järgi oraakli endale saamiseks tapma kellegi naissoost mütoloogilise tegelase (Pythoni, Gaia või oma vanatädi Themise). Tragöödia „Eumeniidid” kujutab endast muu hulgas mütoloogilist põhjendust Ephialtese demokraatlikele reformidele, mis piiras Areopaagil reaalselt kogunenud aristokraatliku nõukogu poliitilist otsustusõigust, nii et tema funktsiooniks jäi ainult mõrvade üle kohut mõista. Lisaks demokraatlikele reformidele näib Aischylose tragöödia „Eumeniidid” mütoloogiliselt uudselt põhjendavat ka vaadet sugudele. Nende näiliselt demokraatlike ja juriidiliselt korrektsete protsesside taga paistab peituvat vägivald, sest on võimalik kahtluse alla seada, kas Apollon ka publiku päriselt ära veenis.
Loeng toimub 15. augustil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Arvo Tuvikese avalik loeng "Kuidas kalad näitavad vee reostust?"

Marilyn Tomson
8. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu.
Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju, mis Läänemeres kõige rohkem veeorganismidel probleeme tekitavad. Vaatluse alla tulevad ka meie siseveed. Tutvustatakse kaladel tekkivaid bioloogilisi kahjustusi e. biomarkereid, millede abil on võimalik anda hinnang vee reostatusele.
Loeng toimub 8. augustil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Arvo Tuvikese 14. märtsil toimunud loengut kaladest muutuvas elukeskkonnas saab vaadata meie YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Hardo Pajula avalik loeng "Vaikuse mägi"

Marilyn Tomson
29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.
"Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," meenutas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus Maine'i Ülikooli emeriitprofessor Kyriacos Markides visiiti oma kodusaarele Küprosele 1970. aastate lõpus. Äsja sotsioloogiadoktori kraadi omandanud Markidesel kogus tollal materjali oma rahvusvahelist terrorismi käsitlevale monograafiale. Kohtumine kristliku müstiku Daskalosega andis Markidese elule uue suuna. Monograafia jäi pooleli. "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," lisas ta samas usutluses. 1980. aastatel kirjutab ta imepärasest tervendajast Daskalosest terve triloogia.
Sajandi lõpuaastatel teeb Markidese elutee veel ühe järsku käänu. Sõber kutsub ta kaasa rohkem kui tuhandeaastase ajalooga Athose mungavabariiki. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ütles Markides usutluses. Selle sajandi künnisel kirjutab Markides veel kolm raamatut, sedapuhku isa Maximosest. 29. augustil tuleb juttu neist esimesest, möödunud aastal eesti keelest ilmunud "Vaikuse mäest". Kuivõrd aprillis avanes Hardo Pajulal tänuväärne võimalus ka endal Athose mäel palverännakul käia, siis räägib ta lisaks raamatule ka Vaikuse mäel isiklikult kogetust.
Loeng toimub Jakobi kultuurikojas 29. augustil kell 18.15. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jaanika Andersoni avalik loeng "Valgustusaja akadeemiline raamatukogu ja skulptuurid"

Marilyn Tomson
Fotol: Tartu Ülikooli vana raamatukogu sisevaade, 1910. Foto: Rahvusarhiiv, EFA.197.0.29813
Sel reedel, 25. juulil on Vabal Akadeemial külas Jaanika Anderson, kes räägib valgustusaja akadeemilistest raamatukogudest ja nende dekoreerimisest skulptuuridega.
Raamatukogust sai valgustusajal (17.-19. sajand) midagi enamat kui raamatute ja teadmiste hoidmise koht. Raamatukogud muutusid üha avatumaks ja raamatud kättesaadavamaks. Seejuures hakati raamatukogude dekoreerimiseks kasutama nii maale kui skulptuure. Loengus tulebki juttu peamiselt skulptuuride eksponeerimisest valgustaja akadeemilises raamatukogu keskkonnas. Need ei olnud keskkonnas pelgalt esteetilise väärtusega, vaid kontekstis peegeldasid ajastu peamisi intellektuaalseid väärtusi, ühendades sümboolselt antiikaja tarkuse valgustusajastu saavutustega.
Loeng toimub 25. juulil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Imar Koutchoukali avalik loeng "Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 2"

Marilyn Tomson

11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Esimene loeng toimus eelmise aasta 23. augustil ning seda saab järele vaadata Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
2011. aasta toimunud Araabia kevadel ennustasid paljud Lähis-Ida ja islami asjatundjad, et poliitilise islami ajastu on läbi ning et regioonis juurduvad peagi liberaalse demokraatia põhimõtted. Araabia kevadele järgnes aga mitmeaastane košmaar vastselt tekkinud Süüria ja Levandi Islamiriigi nähtusega. Läänelike demokraatiate asemel väitsid islamiriigi juhid, et nad taastasid utoopilise poliitilise korra, mis peegeldavat prohvet Muhamedi ühiskonda. Koos kristlaste, jeziitide ning teiste religioossete ning etniliste vähemustega said kõvasti kannatada ka need muslimid, keda Islamiriik pidas mitteõigeteks muslimiteks. Islamiriigi tõus ja langus on tekitanud küsimusi: kes on õige ja vale muslim, kellel on õigus valitseda ja miks?
Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema keskajal kujunesid välja eri arusaamad autoriteedist ja legitiimsusest ning kuidas need hakkasid omavahel võistlema.
Loeng toimub 11. juulil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Arhiiv