Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Imar Koutchoukali avalik loeng "Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 3 – Ši'iitide poliitiline filosoofia"

Marilyn Tomson
Reedel, 19. septembril on Vabal Akadeemial taas külas Imar Koutchoukali, kes peab järgmise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo.
Eelmisel seminaril (11.07. - loeng on järelvaadatav YouTube'is) nägime, kuidas Umaijaadide ning Abbasiidide kaliifid püüdsid lõimida poliitilist ning vaimset autoriteeti, kuid nende katsed ebaõnnestusid. Juba varajase Umaijaadide valitsuse ajal olid aga islamimaailmas teised jõud, kellel oli teistsugune vastus küsimusele: "kes on islamikogukonna õige valitseja?"
Üks tuntumaid liikumisi olid ši'iidid, kes väitsid, et vastselt tekkinud islamikogukond oleks pidanud valima Prohvet Muhammadi järeltulijaks tema nõbu ja väimeest Alid. Mis kunagi sai alguse puht poliitilise erimeelsusena, omandas aastasadade jooksul sügavalt spirituaalse tähenduse, kuhu jooksid kokku islamieelsed araabia kombed, muistsed Lähis-Ida gnostilised elemendid ning müstilised tõlgendused Koraanist.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 19. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jätkub sanskriti keele kursus

Marilyn Tomson
11. septembril jätkub Teet Toome juhendamisel möödunud sügisel alanud sanskriti keele kursus. Loeme lihtsamaid tekstikatkeid klassikalise sanskriti varamust. Oodatud on kõik, kes on sanskriti keelt veidi õppinud.
Tunnid toimuvad neljapäeviti kell 16.15 Tartus Jakobi 41 koolimajas. Registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng: "Hümn: selle poeetika ja retoorika"

Marilyn Tomson
12. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mihhail Lotman. Seekord analüüsitakse loogilis-semantiliselt Jumalale suunatud tekstitüüpe, eriti hümne.
Tavapärane suhtluse mudelis on olemas sõnumi saatja ja selle vastuvõtja ning sõnum sisaldab informatsiooni, mis on vastuvõtjale uus. Rääkides aga inimese sõnumist Jumalale monoteistlikus religioonis, on asjad teisiti: esiteks teab Jumal kui kõiketeadja juba ette, mida inimesel on talle öelda, teiseks aga pöörduvad inimesed millegipärast Jumala poole päevast päeva samade tekstidega. Mis võib olla sellise kommunikatsiooni taga?
Loengus pakutakse loogilis-semantilist analüüsi kolmest tähtsamast Jumalale adresseeritud tekstitüübist – palvest, psalmist ja hümnist. Neist kõige paradoksaalsem tundub hümn, kuna selles annavad inimesed Jumalale teada tema omadustest ja kiidavad teda nende eest.
Loeng toimub 12. septembril kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Neeme Näripä avalik loeng "Erinnüsed ihkavad juua ematapja verd: demokraatia ja vägivald Vanas Kreekas"

Marilyn Tomson

15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas.
Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Areopaagi kaljul kohtuistungi, kus süüdistajateks on erinnüsed ning kaitsjaks Orestes ning teda esindav Apollon. Kuna Orestes oma ematappu ei eita, ei jää Apollonil muud üle kui tõestada, et ema tapmine on väiksem kuritegu kui abikaasa mõrv, mille pani toime Klytaimestra. Tema argumendiks on, et ema on vaid loote toitja, mitte sigitaja ja lapsevanem (658–9: οὐκ ἔστι μήτηρ ἡ κεκλημένη τέκνου / τοκεύς, τροφὸς δὲ κύματος νεοσπόρου). Sarnase loodusteadusliku vaate on Aristoteles omistanud presokraatik Anaxagorasele, kuid ilmselt polnud see siiski päris üldtunnustatud seisukoht Vanas Kreekas, vaid üks spekulatiivseid teooriaid. Orestese ja Apolloni kaitsekõned pole üldse väga veenvad, ent nad siiski võidavad, sest neid jääb uskuma ilma emata sündinud Athena.

Pildil: Louis Lafitte, Oreste poursuivi par les Furies, 1790.
Loengus uuritakse Apolloni ja Orestese argumentatsiooni ning viiteid vägivallale ning naistegelaste sümboolset seotust aristokraatiaga. Näidendi alguses on Püütia rõhutanud, et Apollon päris oraakli ilma vägivallata oma vanaemalt Phoibelt. Alati on veidi kahtlane, kui peetakse vajalikuks välja tuua, et miski toimus ilma vägivallata – nii ka antud juhul pidi Apollon teiste müüdiversioonide järgi oraakli endale saamiseks tapma kellegi naissoost mütoloogilise tegelase (Pythoni, Gaia või oma vanatädi Themise). Tragöödia „Eumeniidid” kujutab endast muu hulgas mütoloogilist põhjendust Ephialtese demokraatlikele reformidele, mis piiras Areopaagil reaalselt kogunenud aristokraatliku nõukogu poliitilist otsustusõigust, nii et tema funktsiooniks jäi ainult mõrvade üle kohut mõista. Lisaks demokraatlikele reformidele näib Aischylose tragöödia „Eumeniidid” mütoloogiliselt uudselt põhjendavat ka vaadet sugudele. Nende näiliselt demokraatlike ja juriidiliselt korrektsete protsesside taga paistab peituvat vägivald, sest on võimalik kahtluse alla seada, kas Apollon ka publiku päriselt ära veenis.
Loeng toimub 15. augustil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Arvo Tuvikese avalik loeng "Kuidas kalad näitavad vee reostust?"

Marilyn Tomson
8. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu.
Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju, mis Läänemeres kõige rohkem veeorganismidel probleeme tekitavad. Vaatluse alla tulevad ka meie siseveed. Tutvustatakse kaladel tekkivaid bioloogilisi kahjustusi e. biomarkereid, millede abil on võimalik anda hinnang vee reostatusele.
Loeng toimub 8. augustil kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Arvo Tuvikese 14. märtsil toimunud loengut kaladest muutuvas elukeskkonnas saab vaadata meie YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Arhiiv