Jaan Lahe avalik loeng "Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger"

Fotol: Heidegger (vasakul) ja Bultmann (paremal)

Sel reedel, 30. oktoobril peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias järjekorras viienda teoloogia ja filosoofia suhteid käsitleva loengu. Seekordseks teemaks on Rudolf Bultmanni ja Martin Heideggeri vaated antud küsimuses.

Rudolf Bultmann (1884-1976) on Paul Tillichi (1886-1965) ja Karl Barthi (1886-1968) kõrval vaieldamatult üks 20. sajandi protestantlikke mõtlejaid. Ta on oluline kui Uue Testamendi teadlane ja hermeneut, st teadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli piiblihermeneutika ehk teadus Piibli tõlgendamisest ja mõistmisest. Siin on ta saanud kuulsaks oma Piibli eksistentsiaalse interpretatsiooni ja demütologiseerimisprogrammiga. Bultmann kuulub nagu Tillichgi nende teoloogide hulka, kellele oli oluline teoloogia dialoog filosoofiaga. 

1923. a., mil Bultmann töötas professorina Marburgi ülikoolis, saabus sinna korraliseks filosoofiaprofessoriks Edmund Husserli (1859-1938) õpilane Martin Heidegger (1889-1976). Bultmanni ja Heideggeri vahel algas kohe tihe suhtlus. Bultmann külastas Heideggeri filosoofiaseminare ning Heidegger kuulas Bultmanni Uue Testamendi loenguid. Tol ajal kirjutas Heidegger oma teost „Sein und Zeit“ (Olemine ja aeg). Nad arutasid Bultmanniga selle teoses käsitletud probleeme ja saab tõestada, kuivõrd tugevalt on Bultmanni enda teoloogia mõjutatud varase Heideggeri filosoofiast. Kontaktid kahe suurmehe vahel jätkusid kirjavahetuse näol ka pärast Heideggeri Marburgist lahkumist (1928). Kuigi poliitilised erimeelsused (suhtumine natsirežimi) katkestas Bultmanni ja Heideggeri suhted ning need ei paranenud enam kunagi, võib ometi rääkida nende suhtlusperioodist kui heast näitest teoloogia ja filosoofia dialoogi kohta, millel oli viljastav mõju mõlemale mõtlejale.

Huvilised on oodatud loengut kuulama reedel, 30. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Kirjandus loengu juurde:

1. Bultmanni elu ja töö kohta:

  • Jaan Lahe, „Rudolf Bultmann – teoloog, religiooniloolane, mõtleja“. – Rudolf Bultmann, Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 422-535.
  • Toomas Paul, „Rudolf Bultmann ja Piibli eksistentsiaalne interpretatsioon.“ – Toomas Paul, Kirik keset küla. Tartu: Ilmamaa, 2003, lk 334-371.

2. Bultmanni tekse eesti keeles:

  • Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019.
  • „Mis mõtet on kõnelda Jumalast? Tõlkinud Toomas Paul. Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas Andreas Põder. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa 2013, lk 323-337.
  • „Uus Testament ja mütoloogia.“ Tõlkinud Jaan Lahe. – Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid, lk 389-410.

3. Heideggeri elu ja töö kohta:

  • Eduard Parhomenko, „Martin Heidegger.“ – 20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus. Tallinn-Tartu 2009: Tartu ülikooli kirjastus, lk 229-262.

4. Heideggeri tekste eesti keeles:

  • „Olemine ja aeg“. – Filosoofilise hermeneutika klassikat. Tõlkinud Andrus Tool. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 127-161.
  • „Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Looming, 1988, 8, lk 1081-1088.
  •  „Loov maastik: miks me jääme provintsi?“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 2, lk 293-296.
  • „Küsimus tehnika järele.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 6, lk 1195-1227.
  • „Kunsti päritolu ja mõtlemise piiritelm.“ Tõlkinud Tõnu Luik. Akadeemia, 1994, 1, lk 73-85.
  •  „Fenomenoloogia ja teoloogia.“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1994, 9, lk 1915-1943.
  • Sissejuhatus metafüüsikasse. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 1996.
  •  „Keel.“ Tõlkinud Vilja Kiisler. Akadeemia, 4, 1999, lk 711-729.
  • Kunstiteose algupära. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 2002.
  •  „Aja mõiste.“ Tõlkinud Eduard Parhomenko. Akadeemia, 2003, 5, lk 1019-1041.

Loe lisaks

Jaan Lahe avalik loeng "Paul Tillich ja Friedrich Schelling"

Paul Tillichi büst New Harmony's, Indianas. Autor: James Rosati
Reedel, 16. oktoobril jätkub Jaan Lahe loengusari teoloogia ja filosoofia suhetest. Seekordne loeng tutvustab Paul Tillichi mõttemaailma ning filosoofia rolli selles, keskendudes eriti Schellingi filosoofia mõjudele.
20. sajandi üks mõjukamaid protestantlikke teolooge, Paul Tillich (1886-1965), kuulub nende kristlike mõtlejate hulka, kelle teoloogias on oluline koht filosoofilisel elemendil. Ta näeb filosoofia ja teoloogia suhet nende kahe dialoogina, milles filosoofia sõnastab inimeksistentsi sügavuses peituvaid küsimusi ja teoloogia püüab neile Jumala ilmutusest lähtudes vastata, tõstatades aga omakorda uusi küsimusi. Tillich kasutab oma teoloogias erinevatelt filosoofidelt laenatud mõisteid ja kontseptsioone, kuid eriti on teda mõjutanud Friedrich Wilhelm Joseph von Schellingi (1775-1854) mõttemaailm, mida ta oli tundma õppinud juba nooruses.
Huvilised on oodatud loengut kuulama 16. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Soovituslik kirjandus loengu juurde:
1. Ülevaated Paul Tillichi elust ja tööst:
  • Kalle Kasemaa, Paul Tillich. - Akadeemia 1989/1, lk 160-161;
  • Mart Kivimäe, Paul Tillichist. - Looming 1990/12, lk 1680-1691.
  • Arne Hiob, Uusaja kristlikud mõtlejad. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2008, lk 79-90.
2. Tillichi tekste eesti keeles:

  • Prohvetliku traditsiooni taasavastamine reformatsioonis. Tõlkinud Elmar Salumaa. -  Eesti Evangeelne Luterlik Tallinn: EELK Konsistoorium, 1987, lk 47-60.
  • Kuidas on teadus viimase sajandi jooksul muutnud inimese enesemõistmist. Tõlkinud Kalle Kasemaa. - Akadeemia 1989/1, lk 151-161.
  • Inimene kristluses ja marksismis. Tõlkinud Elmar Salumaa. - Akadeemia 1991/ 8, lk 1609-1027.
  • Jumala tõelisus. Tõlkinud Jaan Lahe. -  Akadeemia 2008/4, lk 820-866.
  • Eksistents ja Kristuse ootus. Tõlkinud Jaan Lahe. Akadeemia 2009/ 12, lk 2237-2267.
  • Religioossed kõned. Tõlkinud Kalle Kasemaa, Vallo Ehasalu, Arne Hiob, Ursula Vent ja Jaan Lahe. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2009.
  • Julgus olla. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. - Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle, Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 487-496.
  • Usulise keele olemus. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Akadeemia, 2019/1, lk 115−126.
  • Humaansus ja religioon. Tõlkinud Mart Kivimäe. - Looming 1990/12, lk 1674-1679.

Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Maria Esko

Romaanitriloogia "Vernon Subutex" 1. osa
Sel neljapäeval, 15. oktoobril on Vabal Akadeemial tõlkeneljapäeva raames külas tõlkija Maria Esko, kes räägib oma uurimisreisist Pariisi, mille ta Virginie Despentes'i romaanitriloogia "Vernon Subutex" tõlkimiseks ette võttis. Reisi käigus külastas ta romaanis nimetatud kohti ja kuulas Pariisi eri rajoonide inimeste kõnet, et Subutexi-triloogias esinevaid kõnekeeli paremini tegelaste profiilide ja nende võimalike Tallinna-vastetega kokku viia.  
Kõik tõlkehuvilised on oodatud osalema 15. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse esimese korruse sotsiaalainete klassi (Jakobi 41). Kuulama võivad tulla ka need, kes pole sarjale registreerunud, ent keda huvitab konkreetse seminari teema. 
Loe lisaks

Niilo Kaldalu avalik loeng "Antibiootikumid ja antibiootikumikriis"

9. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu molekulaarbioloog Niilo Kaldalu, kes räägib antibiootikumidest ja antibiootikumikriisist.
Möödunud sajandil muutsid antibiootikumid põhjalikult inimeste elu ja võimaldasid areneda tänapäevasel meditsiinil. Nüüd on käes antibiootikumikriis, sest haigusi tekitavad bakterid on aina sagedamini olemasolevatele ravimitele resistentseks muutunud, aga uusi antibiootikume pole suudetud luua.
Loengus tuleb juttu antibiootikumide toimimise viisidest ja sellest, mille poolest see bakterite vastu suunatud ravimite rühm on eriline. Kuidas avastati ja võeti kasutusele esimesed antibiootikumid, miks need osutusid nii edukateks ja miks tänapäeval enam sama moodi uusi ravimeid ei õnnestu leida. Miks on uute antibiootikumide avastamine tänapäeva ravimiarendusele nii raske ülesanne ja kuidas seda siiski püütakse lahendada. Lisaks veel antibiootikumiresistentsusest, selle mehhanismidest ja levimisviisidest. Lõpuks veel sellest, miks antibiootikumid ei tööta sageli ka siis, kui resistentsust pole ja haigusetekitaja on laboritestide põhjal ravimile tundlik.
Huvilised on oodatud loengut kuulama reedel, 9. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jätkub kursus kreeka tragöödiast

Esmaspäeval, 5. oktoobril jätkub Neeme Näripä juhendamisel eelmisel aastal alanud kursus, mis käsitleb ainsat säilinud vanakreeka tragöödiatriloogiat, Aischylose „Oresteiat”.
Kursusel vaatame, mida tehti kangelasmüüdiga 5. saj eKr demokraatlikus Ateenas, kuhu vanad kangelased tegelikult enam ei sobinud. Uurime kultuuri ja metsikuse suhteid, sest Agamemnon on toonud hirmuäratava inimohvri. Kursusel loeme triloogia esimest osa „Agamemnon” küll kreeka keeles, kuid teost on võimalik jälgida ka tõlgete abil, nii et oodatud on ka huvilised, kes kreeka keelt ei oska. Vaheldumisi„Agamemnoni” lähilugemisega (kommenteerime intertekstuaalseid seoseid, kultuurilisi vihjeid jms) toimuvad loengud ja arutlused erinevatest „Agamemnoni” tõlgendustest.
Seminarid toimuvad alates 5. oktoobrist esmaspäeviti kell 17.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Täpsem info ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Arhiiv