Jaanika Anderson "Egüptomaaniast enne Napoleoni sõjakäiku Egiptusesse"

Marilyn Fridolin
Giovanni Battista Piranesi. Cestiuse püramiid väljaandest Vedute di Roma. 1756. Metropolitani muuseum.
Sel reedel, 26. juulil peab Vabas Akadeemias loengu Jaanika Anderson. Seekordses loengus tuleb juttu egüptomaaniast läbi ajaloo.
Egüptomaania ehk hullus ja iha kõige Egiptusega seonduva järele on kestnud juba aastatuhandeid, kuigi vahel arvatakse ekslikult, et see sai alguse Napoleoni sõjakäiguga Egiptusesse 1798-1801. Egiptuse muistised ja ehitised, mis on tihedalt seotud egiptlaste religiooni ja matusekultuuriga, on pikka aega elanud passiivset elu, justkui oodates taasavastamist ja taaselustamist. Seega on egüptoloogial ja selle arengul oluline roll egüptomaania elavana hoidmisel. Loengus vaatame, millised olid egüptomaania ilmingud paari tuhande aasta vältel enne Napoleoni sõjakäiku Egiptusesse.
Loeng toimub 26. juulil kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: must huumor"

Marilyn Fridolin
Mihhail Lotmani seekordses loengus ristuvad tema kaks loengutsüklit: esiteks, poeetika ja teiseks, vene kultuur selle mitteparaadlikust perspektiivist. Loengus otsitakse vastuseid küsimustele, mis on poeetiline huumor? Kas sellel on oma spetsiifika, mis erineb näiteks proosahuumorist? Kas on olemas poeetilisi struktuure, mis on iseenesest koomilised, sõltumata nende sõnalisest sisust? Neid probleeme arutatakse peamiselt vene poeetilise kultuuri näitel.
Loeng toimub reedel, 19. juulil kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Laur Järve avalik loeng "Mustade aukude muusika"

Marilyn Fridolin
Reedel, 5. juulil on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv, kes seekordses astronoomiateemalises loengus räägib mustade aukude muusikast.
Kui mustade aukude paar on miljoneid aastaid teineteise ümber tiireldes järjest lähedasemaks saanud, siis lõpuks sööstavad nad üksteise embusse ja liituvad üheks suuremaks mustaks auguks. Ühinemise viimaste sekundite protsess on nii röögatult võimas, et kisub ümberkaudse ruumi lausa kaasa võnkuma. Tuleb välja, et selliseid ruumi võbelusi - gravitatsioonilaineid - on universum täis ning tänu ülitundlikele detektoritele õnnestub neid jälgi ka registreerida. Loengus räägime gravitatsioonilainete lugu ja vahepalaks kuulame mustade aukude ühinemisel genereeritavaid võnkumisi helideks ümberpanduna.
Loeng toimub 5. juulil kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Suvekursus "Orientaalsed kultused Rooma religioonis"

Marilyn Fridolin

Agne Pilvisto juhendamisel algab 27. juunil uus orientaalreligioonide kursus, mis keskendub Isise, Kybele, Mithra, Sabaziose jt eksootilise ja salapärase auraga kultustele Rooma religiooni kontekstis. Võõramaise päritolu tõttu vastandati neid juba Roomas, aga ka hilisemas uurimisloos kohalikule “autentsele” religioonile, ehkki laia austajaskonna ja rahvaste segunemise tõttu oli nende sisseimbumist ja juurdumist üsna võimatu ära hoida, kusjuures nii mõnelgi juhul olid võõrastekultuste edendajateks keisrid ise. Veel enam, konkreetsete kultuste iseloom, nende uskumused ja praktikad kujunesid välja vastavalt nende järgijaskonnale, kelleks ei olnud sugugi mitte ainult kodumaatud orjad ja ümberasujad või rahvusvaheliste kontaktidega kaupmehed, sõjamehed jm ametnikud – inimeste vajadus eksootika ja teistsugususe järele oli tuntav päritolust ja ühiskondlikust kuuluvusest sõltumata.

Veel on arvatud, et laienevas impeeriumis ja peaaegu pidevas sõjalises või sisepoliitilises konfliktis elavate Rooma-aegsete inimeste vaimumaailmas domineeris eksistentsiaalne üksindustunne ja hirm tuleviku ees – neist olid saanud ühtse kogukonna ja maailmapildita kosmopoliidid, kel puudus varem endastmõistetav kuuluvustunne ja kes otsisid seda kõikjalt, kuhu sattusid. See kõik võib muidugi olla ka tänapäeva uurijate valuline projektsioon, aga mine sa tea.

Kursusel lähtutakse peamiselt Sorbonne’i ülikooli Rooma ajaloo professorina tegutsenud Robert Turcani teosest “Les cultes orientaux dans le monde romain”, kusjuures ingliskeelses pealkirjas “The Cults of the Roman Empire” on ärakaotatud kultuste päritolu täpsustav määratlus “orientaalsed”. Päris probleemivaba see termin tõepoolest ei ole, mõjudes kord liiga lihtsustavalt, kord liiga kitsalt või hoopis laialivalguvalt, ehkki midagi asemele on ka raske pakkuda.

“Orientaalsete religioonide” mõiste isa on belgia arheoloog, ajaloolane ja filoloog Franz Cumont – temast tuleb juttu juba esimeses loengus, neljapäeval 27. juunil, kell 18:15. Edasised loengud toimuvad igal neljapäeval terve suve jooksul. Loengusarjale registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.

Loe lisaks

Leo Luksi avalik loeng "Dekadentlik estetism humanitaaria programmina"

Marilyn Fridolin

21. juunil peab Vabas Akadeemia loengu Leo Luks, kes võtab luubi alla humanitaaria kui teadusharu.

Pikalt ja palju jutuks olnud humanitaaria kriis podiseb tehnokapitalistlikus raamistikus ja sellele omases vahetu mõõdetava kasu nõudmistes. Kõige otsesemalt teenib sellist kasu inseneeria, isegi loodusteadus peab oma alusuuringuid pidevalt õigustama baasina, millest võrsub küll ette ennustamata, aga kindlasti, tehnoloogiline innovatsioon ja majanduslik hüve. Humanitaaria on arvukates eneseõigustustes arutlenud sellesama kasuloogika sees, rõhutades, et ta toodab teistsugust, vahetult mõõdetamatut kasu – nt kasvatab demokraatlikke kodanikke, arendab moraali, aitab elus orienteeruda, sh valmistades inimesi ette suhtluseks globaliseerunud maailma kirju elanikkonnaga või koguni post-humaanseks tulevikuks jms. Eestis püüab humanitaaria viimastel kümnenditel kõigest väest varjuda säärast alternatiivkasu kuulutavate rahvusteaduste kilbi taha.

Leo Luks vaidlustab oma ettekandes sellise progressiivse, kasulikkuse-keskse käsituse humanitaariast. Võttes julgust humanitaaria hõimlusest kunstiga (arts and humanities) väidab ta esmalt, et humanitaarne uurimistöö, nagu ka kunst, peab olema täiesti vaba, lähtuma vaid sellest, mis uurijat paelub-kõnetab. Teiseks väidab ta, et just dekadentlik estetism (uuurimine uurimise pärast!, transgressiivsus ja tabude tematiseerimine jms) on kohane ja viljakas programm vaba uurimistöö jätkamiseks nende utilitaarsete-moraalsete realiteetide tingimustes, mis meid igal sammul lämmatada püüavad.

Loeng toimub 21. juunil kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas. Loengut kannab üle ka Postimees.

Loe lisaks

Arhiiv