Tõlketeisipäev: külas Alexander Dmitriev

Tõlketeisipäeva kevadsemestri esimene seminar on taas pühendatud ukraina kultuurile. Seekord on meil külas Ukraina ajaloolane ja kirjandusuurija Alexander Dmitriev, kes tutvustab meile ukraina ilukirjandusliku tõlke teooriat ja praktikat vene ja poola mõjuväljas. Loengu algul tuleb juttu realismi- ja modernismiajastust, seejärel aga vaadeldakse 1920. aastate ukrainiseerimisajastut, nõukogude impeeriumi mõjusid ning 1930. aastate repressioone. Samuti käsitletakse hilistel nõukogude Ukraina aastatel, diasporaas ja taasiseseisvumise järel kasvanud huvi Euroopa ja Ameerika kirjanduse vastu.
Loeng toimub 7. veebruaril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) ning on seekord inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud - ka need, kes pole sarjale registreerunud.  Osaleda saab ka veebi teel - lingi saamiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.

Loe lisaks

Niilo Kaldalu avalik loeng "Faagiravi. Viirustega bakterite vastu"

3. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Niilo Kaldalu, kes seekord räägib viiruste kasutamisest bakterhaiguste ravimiseks.
Bakteriofaagid ehk lihtsalt faagid on bakterite viirused. Nad ei nakata inimest ega muid organisme peale bakterite, ega kuna meie keha asustab suur hulk baktereid, on seal ka suur hulk faage. Bakteriofaagid avastati üle saja aasta tagasi, kui leiti, et on midagi mikroskoobis nähtamatut, mis põhjustab bakterite surma. Üks avastaja, Felix d’Herelle, kes andis faagidele ka nime, tegi katse kasutada oma avastust bakteriaalse düsenteeria raviks. Tema esimesed katsed olid edukad. Järgnes faagiravi buum. Bakteriviirustega üritati ravida erinevaid haigusi. Vahel see õnnestus, aga sageli mitte. Buum lõppes penitsilliini ja teiste antibiootikumide avastamisega. Läänes hakati faagiravisse suhtuma kui meditsiiniajaloo kurioosumisse, samas jätkus faagide raviks kasutamine ja vastav uurimistöö Idablokis, suurim keskus oli d’Herelle’i kolleegi ja sõbra Georgi Eliava asutatud instituut Tbilisis.
Aastatuhande vahetuse paiku tekkis Läänes faagiravi vastu taas huvi. Vahepeal oli bakteriviiruste bioloogia kohta väga palju teada saadud. Faagide uuringud olid aluseks tänapäevase molekulaarbioloogia ja insenergeneetika tekkele. Antibiootikumiresistentsuse levik ja uute antibiootikumide nappus viis selleni, et mõne patsiendi jaoks polnud enam ühtki töötavat ravimit. Sellises olukorras lubati faagiraviga katsetada. Tänapäeval on uuenenud ja täpsest faagiravist saamas moodsa personaalmeditsiini osa. Lisaks inimeste ravile leiavad faagid kasutust veterinaarias ja toidutööstuses.
Loeng toimub 3. veebruaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Alar Laatsi avalik loeng „Esimeste sajandite kristlus(t)e arusaamad Jumalast ja inimesest“

27. jaanuaril peab Vabas Akadeemias loengu Alar Laats, kes tutvustab lähemalt 1.-3. sajandi kristluste arusaamu Jumalast, Jeesusest ja inimesest.
Viimastel aastakümnetel on toimunud või toimumas oluline paradigmamuutus esimeste sajandite kristliku mõtlemise mõistmisel. Esile on kerkinud kujutlus kristluse paljususest, erinevate kristluste olemasolust. Esimesel kolmel sajandil ei saa veel rääkida ühest domineerivast, peamisest, „ortodokssest“ kristlusest, mis vastanduks nn hereetilisele, ekslikule kristlusele. Tollel perioodil üksteise kõrval eksisteerinud arusaamad Jumalast, Jeesusest ja inimesest olid väga erinevad. Loengu eesmärgiks on tutvustada mõningaid teoloogilisi suundumusi esimesel kolmel sajandil ning olulisemate kristlike rühmituste mõtlemist.
Avalik loeng on mõeldud täienduseks varem peetud loengusarjale. Sealjuures ei eelda see siiski varasema loengusarja tundmist. Loeng toimub 27. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Etüüd mustades värvides. Puškini maailmavaade"

13. jaanuaril jätkub Mihhail Lotmani vene kultuuri tumedat poolt analüüsiv sari. Sellel reedel toimub viimane Puškinile pühendatud vestlus. Ettekandes käsitletakse Puškini maailmavaadet, kusjuures lähema vaatluse all on Puškini vabaduse ja väärikuse filosoofia ning see, kuidas need teemad on seotud tema imperialistlike ja konservatiivsete vaadetega. Lõpus tuleb mõne sõnaga juttu Puškini loomingu retseptsioonist.
Loeng toimub Jakobi kultuurikojas 13. jaanuaril kell 18.15 ning kõik huvilised on oodatud. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Heli Alliku avalik loeng „Eumeniidid”

Heli Allik. Foto autor: Kris Moor
2023. aasta avalike loengute seeriaga teeb otsa lahti Heli Allik, kes räägib 6. jaanuaril Jonathan Littell'i romaanist „Eumeniidid”.
„Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.
Jonathan Littell "Eumeniidid"

Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.” Ja neis sõnades peitub võib-olla ka kõige kontsentreeritumal kujul see, mida see romaan "ütleb". Aga veel ütleb Littell: „Timukatel ei ole sõnu, või kui nad räägivad, siis ainult nende sõnadega, millega räägib Riik.“ 6. jaanuari loengus käsitletaksegi küsimusi, mis kerkivad üles tõlkides teksti inimestest, kellel pole sõnu.
Loeng toimub 6. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv