Agne Pilvisto, "De Dea Syria lugemiskursus"

Marilyn Fridolin
Fotol: Nabatealaste kujutlus jumalanna Atargatissest (u 100 pKr). Jordaania Arheoloogiamuuseum.
Selle suve Vaba Akadeemia lugemiskursusel on harukordne võimalus tutvuda lähemalt Dea Syria ehk Süüria jumalannaga, keda antiikajal tunti ka Atargatise või Derketo nime all ning keda 2. saj pKr tegutsenud Lukianos – jumalanna kultust käsitleva paroodilise kirjelduse (tõenäoline) autor – kutsub kreekapäraselt Heraks. Delose saarel austati Atargatist muuseas Aphroditena ning sageli on teda segamini aetud ka Lähis-Ida armastusjumalanna Astartega, ehkki ikonograafias ilmneb tal enim ühisjooni hoopis Anatoolia emajumalanna Kybele ehk Rheaga, mis ei ole Lukianoselgi märkamata jäänud. Kes siis ikkagi on see mõneti mosaiikse identiteedi ja eklektilise atribuutikaga jumalus, kelle kultus levis üle Vahemere kuni Rooma impeeriumi kõige põhjapoolsemate aladeni, kelle templi tiigis ujusid pühad kalad, kelle vääriskividest kaunistatud pilk jälgis iga pühamusse sisenejat ning kelle naisterõivais eunuhh-preestrid osalesid ekstaatilistel riitustel, vehkides ja vigastades end muusika saatel, meelitades ligi uudishimulikke rahvahulki? Ammendavaid vastuseid autor meile ei anna – õigupoolest saame jumalanna enda kohta teada häbematult vähe –, kuid Lukianose haaravaid ja humoorikaid vesteid eksootilise idamaise kultuse kohta on siiski oodatud lugema kõik, kel vanakreeka keelega juba mõningane kogemus olemas. Pidades silmas, et Atargatise kodulinnas Hierapolises (tänapäeva Manbijs) läheneb õhutemperatuur suvekuudel 40 kraadini, hakkame meie Περὶ τῆς Συρίης Θεοῦ lugema kolmapäeva õhtuti kell 18.15, mil päevane kuumus on loodetavasti juba mõnevõrra järele andnud.
Kursus toimub Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Osalemissoovist palume märku anda info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vana-Rooma maja ja seinamaalingud"

Marilyn Fridolin
Foto: Vettiuste maja siseõu Pompeis. (Foto Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogust)

Reedel, 9. juunil peab Vabas Akadeemias loengu Jaanika Anderson, kes seekord räägib Pompei seinamaalingutest.

79. aastal toimunud Vesuuvi vulkaanipurse Itaalias Napoli lahe ääres mattis Pompei, Herculaneumi ja teisid asulad aastasadadeks. Selle loodusõnnetuse tagajärjel ja väljakaevamiste tulemusena on meil täna teadmised iidsete roomlaste elu erinevatest aspektidest.

Loengus vaatame lähemalt roomlaste elamuid ning nende värvirikkaid interjööre. Seinamaalingute leidmine avas uue maailma, millest sai inspiratsiooniallikas 18. ja 19. sajandi sisekujunduslahendustele Euroopas.

Loeng toimub 9. juunil kell 18.15 Tartu Jakobi Hariduskeskuses (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Etüüdid mustades värvides. Vene keel ja Vene Jumal"

Marilyn Fridolin
2. juunil peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järjekordse loengu vene kultuuri mustadest värvidest. Seekordseks teemaks on vene keel ja vene jumal.
"Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega," väitis Carl von Clausewitz. Kultuur on sõjapidamine teiste vahenditega. Venemaa imperialistliku poliitika arsenalis on tähtsal kohal "pehme jõud": kultuur, sport jne. On välja töötatud ulatuslik Vene maailma kontseptsioon: see on traditsioonilistel väärtustel rajanev maailm, millel on erakordne vaimsus. Erakordne on ka vene keel. See on püha keel ja vene imperialismi lahutamatu osa.
Loeng toimub 2. juunil kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlketeisipäev: külas Mihhail Trunin

Marilyn Fridolin
Sellenädalase tõlketeisipäeva külaliseks on Mihhail Trunin, kellega tuleb juttu ühest Sergei Gandlevski luuletuse tõlkest.
Tõlkeseminar toimub 23. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41).  Oodatud on nii uued kui vanad osalejad. Seminariga saab liituda ka veebi teel - palume selleks kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Imar Koutchoukali avalik loeng "Põhjamaalased muslimite silmis: viited viikingitele keskaja islami kirjutistes"

Marilyn Fridolin
Pildil: illustratsioon Ibn Fadlani ekspeditsioonist Põhja-Euroopasse
19. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Imar Koutchoukali. Seekord tuleb juttu sellest, millisena kujutasid põhjamaalasi keskaja muslimid.
Alates üheksandast sajandist põrkusid mitmes Euroopa piirkonnas kokku kaks väga erinevat rahvust: muslimid ja viikingid. Tänu araabia kirjaoskajatele on meile säilinud mitmed keskaja tekstid, mis näitavad, kuidas nad teineteist vaatasid. Lähtuvalt Ibn Fadlani (10. saj) ning Ibn Dihba (12. saj.) kirjutistest vaatame, kuidas muslimid kirjeldasid viikingite kombeid, traditsioone ja muid eripärasid.
Loeng toimub 19. mail kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv