Meelis Friedenthali avalik loeng "Hinge ja vaimu käsitlused varauusajal"

13. august Marilyn Fridolin

16. augustil kell 18.15 kõneleb Meelis Friedenthal hinge ja vaimu käsitlustest varauusajal.
Loengu ülesandeks on käsitleda hinge ja vaimu temaatikat Uppsala, Tartu, Turku ja Lundi ülikoolides 17. sajandil kirjutatud tekstide põhjal. Sellel perioodil oli mitmeid ja üksteisega konkureerivaid filosoofilisi seisukohti, mis andsid seletusi ka vaimu ja hinge kohta. Aristotelism, uusplatonism, stoitsism ja kartesiaanlus pakkusid välja erinevaid seletusi, aga ülikoolides võeti harva üle puhtad teooriad ning enamasti esitati rohkemal või vähemal määral sünkretistlikku maailmavaadet - sageli tsiteeriti tuntud vanasõna: Platon on hea sõber, Sokrates on hea sõber, aga tõde on veel parem sõber. Küsimus hingest ja vaimust aga oli otsustava tähtsusega - tõe väljaselgitamisest sõltus elu ja hingeõndsus.
Loeng toimub nagu ikka Tartu Katoliku Hariduskeskuse (Jakobi 41) Kultuurikojas ning on avatud kõikidele huvilistele.

Loe lisaks

Miikael-Aadam Lotmani avalik loeng "Sissejuhatus Nishida filosoofiasse"

30. juuli Marilyn Fridolin

2. augustil on Vabal Akadeemial külas Miikael-Aadam Lotman, kes annab ülevaate Nishida filosoofiast.
Nishida Kitarō'd (1870-1945) peetakse Jaapani esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Tegemist on mõtlejaga, kes rajas nn "Kyōto koolkonna", liikumise, mis andis traditsioonilisele Jaapani mõtteviisile kaasaaegse metafüüsilise väljundi. Loeng annab sissejuhatava ülevaate Nishida varasest filosoofiast ja selle kujunemisloost laiemas Jaapani mõtteloo kontekstis. Täpsemalt käsitletakse Nishida esikteost "Hüve uurimus" (1911), selle põhilisi ideid, probleeme ja kohta Jaapani filosoofia ajaloos.

Loeng toimub 2. augustil kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas ning on avatud kõikidele huvilistele.

Loe lisaks

Hardo Pajula avalik loeng "Teadus ja vaimsed praktikad"

23. juuli Marilyn Fridolin

26. juulil kell 18.15 toimub Vabas Akadeemias järjekordne avalik loeng. Hardo Pajula loeng on seekord pühendatud teosele, mida ta praegu tõlgib. Inglise bioloogi Rupert Sheldrake'i raamat "Teadus ja vaimsed praktikad" võiks samahästi kanda ka pealkirja "Teadus ja religioon", sest selle autori arvates ei ole religioon mitte doktriinide, vaid käitumisjuhendite kogum. Sheldrake on oma eelnimetatud raamatus käsitlenud seitset vaimset praktikat ja sellele käesoleval aastal ilmunud järjes "Viisid, kuidas minna edasi" veel seitset. Loengus tuleb juttu peamiselt kõnealuste praktikate ilmavaatelisest vundamendist ja ka autorist endast.

Kõik huvilised on oodatud kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengut saab jälgida ka Postimehe ülekande vahendusel.

Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Sümbolistid ja bolševikud"

18. juuli Marilyn Fridolin

19. juulil kell 18.15 räägib Mihhail Lotman Vene sümbolismist ja bolševikest.
Vene sümbolism erines oma kõikides tähtsamates suundades Lääne-Euroopa sümbolismist selle poolest, et ei piirdunud oma eesmärkides kunagi üksnes esteetilise valdkonnaga. Suureks eesmärgiks oli maailma muutmine ja seda ennekõike kunstiliste vahenditega. Arusaamad maailma muutmisest erinesid, kuid tavaliselt polnud see seotud sotsiaalsete protsessidega. Loengus käsitletakse vene sümbolistide seoseid revolutsiooniliste liikumistega, nende suhtumist nõukogude võimu.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Marju Lepajõe (1962-2019)

5. juuli Maria-Kristiina Lotman

Pole sõnu, et väljendada seda kurbust ja valu, mis valdavad Vaba Akadeemia peret. Marju Lepajõe oli Vaba Akadeemia algatajaid ja asutajaid. Tal oli pidev mure Eesti kõrghariduse arengute pärast ja ta rääkis tihti vajadusest uute mudelite järele, mis lubaksid segamatut süvenemist ilma lämmatava bürokraatia, õppekavade diktatuuri ja konveierliku surveta.

Marju mõistis suurepäraselt meie ettevõtmise keerukust, peaaegu et võimatust, kuid nagu ta kirjutas täpselt kaks aastat tagasi: „Suured asjad on ikka pisut hullumeelsed, aga ettevõtmisel on niivõrd sügav põhjus, et see peab toimima. Küsimus on ikkagi Eesti teaduse saatuses.“

Marju oli meie akadeemia hing. Tema loengud olid mitte üksnes sügavad, vaid ka säravad. Ta tundis suurepäraselt, et akadeemiline loeng – vähemalt humanitaarvaldkonnas – ei ole informatsiooni mahavuristamine, vaid kordumatu etteaste, mis toimub siin ja praegu. Ja see tagab ka loengu püsiva väärtuse.

Marju Lepajõe lahkumine paneb eriti suure vastutuse meile, kes me jätkame oma peaaegu et võimatut missiooni. Tark, erudeeritud, intelligentne, rõõmus, sõbralik, entusiastlik Marju

Lepajõe jääb alatiseks meiega.

Vaba Akadeemia õppejõud ja õpilased