Tõlketeisipäev: külas Alexander Dmitriev
Tõlketeisipäeva kevadsemestri esimene seminar on taas pühendatud ukraina kultuurile. Seekord on meil külas Ukraina ajaloolane ja kirjandusuurija Alexander Dmitriev, kes tutvustab meile ukraina ilukirjandusliku tõlke teooriat ja praktikat vene ja poola mõjuväljas. Loengu algul tuleb juttu realismi- ja modernismiajastust, seejärel aga vaadeldakse 1920. aastate ukrainiseerimisajastut, nõukogude impeeriumi mõjusid ning 1930. aastate repressioone. Samuti käsitletakse hilistel nõukogude Ukraina aastatel, diasporaas ja taasiseseisvumise järel kasvanud huvi Euroopa ja Ameerika kirjanduse vastu.
Loeng toimub 7. veebruaril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) ning on seekord inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud - ka need, kes pole sarjale registreerunud.
Osaleda saab ka veebi teel - lingi saamiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Niilo Kaldalu avalik loeng "Faagiravi. Viirustega bakterite vastu"
Bakteriofaagid ehk lihtsalt faagid on bakterite viirused. Nad ei nakata inimest ega muid organisme peale bakterite, ega kuna meie keha asustab suur hulk baktereid, on seal ka suur hulk faage. Bakteriofaagid avastati üle saja aasta tagasi, kui leiti, et on midagi mikroskoobis nähtamatut, mis põhjustab bakterite surma. Üks avastaja, Felix d’Herelle, kes andis faagidele ka nime, tegi katse kasutada oma avastust bakteriaalse düsenteeria raviks. Tema esimesed katsed olid edukad. Järgnes faagiravi buum. Bakteriviirustega üritati ravida erinevaid haigusi. Vahel see õnnestus, aga sageli mitte. Buum lõppes penitsilliini ja teiste antibiootikumide avastamisega. Läänes hakati faagiravisse suhtuma kui meditsiiniajaloo kurioosumisse, samas jätkus faagide raviks kasutamine ja vastav uurimistöö Idablokis, suurim keskus oli d’Herelle’i kolleegi ja sõbra Georgi Eliava asutatud instituut Tbilisis.
Aastatuhande vahetuse paiku tekkis Läänes faagiravi vastu taas huvi. Vahepeal oli bakteriviiruste bioloogia kohta väga palju teada saadud. Faagide uuringud olid aluseks tänapäevase molekulaarbioloogia ja insenergeneetika tekkele. Antibiootikumiresistentsuse levik ja uute antibiootikumide nappus viis selleni, et mõne patsiendi jaoks polnud enam ühtki töötavat ravimit. Sellises olukorras lubati faagiraviga katsetada. Tänapäeval on uuenenud ja täpsest faagiravist saamas moodsa personaalmeditsiini osa. Lisaks inimeste ravile leiavad faagid kasutust veterinaarias ja toidutööstuses.
Loeng toimub 3. veebruaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Alar Laatsi avalik loeng „Esimeste sajandite kristlus(t)e arusaamad Jumalast ja inimesest“
27. jaanuaril peab Vabas Akadeemias loengu Alar Laats, kes tutvustab lähemalt 1.-3. sajandi kristluste arusaamu Jumalast, Jeesusest ja inimesest.
Viimastel aastakümnetel on toimunud või toimumas oluline paradigmamuutus esimeste sajandite kristliku mõtlemise mõistmisel. Esile on kerkinud kujutlus kristluse paljususest, erinevate kristluste olemasolust. Esimesel kolmel sajandil ei saa veel rääkida ühest domineerivast, peamisest, „ortodokssest“ kristlusest, mis vastanduks nn hereetilisele, ekslikule kristlusele. Tollel perioodil üksteise kõrval eksisteerinud arusaamad Jumalast, Jeesusest ja inimesest olid väga erinevad. Loengu eesmärgiks on tutvustada mõningaid teoloogilisi suundumusi esimesel kolmel sajandil ning olulisemate kristlike rühmituste mõtlemist.
Avalik loeng on mõeldud täienduseks varem peetud loengusarjale. Sealjuures ei eelda see siiski varasema loengusarja tundmist. Loeng toimub 27. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Mihhail Lotmani avalik loeng "Etüüd mustades värvides. Puškini maailmavaade"
Loeng toimub Jakobi kultuurikojas 13. jaanuaril kell 18.15 ning kõik huvilised on oodatud. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Heli Alliku avalik loeng „Eumeniidid”
„Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.
Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.” Ja neis sõnades peitub võib-olla ka kõige kontsentreeritumal kujul see, mida see romaan "ütleb". Aga veel ütleb Littell: „Timukatel ei ole sõnu, või kui nad räägivad, siis ainult nende sõnadega, millega räägib Riik.“ 6. jaanuari loengus käsitletaksegi küsimusi, mis kerkivad üles tõlkides teksti inimestest, kellel pole sõnu.
Loeng toimub 6. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Arhiiv
Tõlketeisipäev: Elin Sütiste Juri Lotmani tõlkekontseptsioonist
Imar Koutchoukali avalik loeng „Mida keel(eteadus) meile ütleb koraani kohta“
Mari Sarve avalik loeng "Läänemeresoome regilaulutekstid veebilaboratooriumis"
Tõnu Viigi avalik loeng "Mitmekülgne inglane - Edmond Halley"
Ene-Margit Tiidu avalik loeng “Vananev ühiskond kui inimkonna õnnelik tulevik”
Tõlketeisipäev: Marju Lepajõe kui tõlkija ja tõlkimise üle mõtiskleja
Meelis Friedenthali avalik loeng "Dissertatsioonid ja disputatsioonid Tartus 17. sajandil"
Algab kursus "Ukraina kultuur Venemaa ja Ukraina kultuuri kontekstis"
Erki Tammiksaare avalik loeng “Eesti energiasüsteemi kujunemine ja tuleviku väljakutsed”
Imar Koutchoukali avalik loeng "Kultuurilised kokkupuuted Punasel merel"
Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Puškin"
Imar Koutchoukali avalik loeng "Islamieelne Araabia ajalugu kirjutistes"
Miikael Lotmani avalik loeng "Lõpmatus ja õiglus Nietzsche filosoofias"
Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Ukraina küsimus. Teine osa"
Niilo Kaldalu avalik loeng "Kuidas muuta geene ja ümber korraldada DNA-d"
Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüd mustades värvides"
Ivo Heinmaa avalik loeng "Ülijuhtivuse nähtus füüsikamaailmas"
Tõlkeneljapäev: külas Küprose tõlkeuurija Vasso Giannakopoulou
Auli Viidalepa avalik loeng "Robotite kujutamine tänapäeva ulmefilmides"
Auli Viidalepa avalik loeng "Tehisintellektist semiootiku pilguga"
Vaba Akadeemia raamatuesitlus: "Kõige kaunimad ehted. Lapsed antiikkirjanduses"
Erki Tammiksaare avalik loeng "Millal nägi Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktise mandrit?"
Vaba Akadeemia raamatukogu uus raamat lastest antiikirjanduses
Ivo Heinmaa avalik loeng „Aatomi tuumad ja tuumamagnetresonants“
Mihhail Lotmani avalik loeng "Pjotr Tšaadajev, meie aja inimene"
Laur Järve avalik loeng "Tume universum ehk teadmatuse teadmine"
Peeter Koppeli avalik loeng "Euroopa võlakriis ei ole läbi!"
Alar Laatsi avalik loeng "Jeruusalemmast Ateenasse ja tagasi"
Hardo Pajula avalik loeng "Moderniseeritud viletsuse kolm aspekti"
Janika Orase avalik loeng "Läänemeresoome regilaulu äärealal. Seto värsi kirevad rütmimustrid"
Mati Martini avalik loeng "Kes on ussid ja kuidas nad mõjutavad inimese elu"
Niilo Kaldalu avalik loeng "Vaktsiinidest ja vaktsiinivastasusest"
Andreas Ventseli ja Mari-Liis Madissoni "Vandenõuteooriate seminar"
Asko Lõhmuse avalik loeng "Eluslooduse seisund: mida on oluline teada?"
Tõnu Viigi avalik loeng "Kuidas käib kosmiliste rändurite käsi?"
Laur Järve avalik loeng "Geomeetria, gravitatsioon ja gigamaailma grammatika"
Jaanika Andersoni avalik loeng "Kunstikogust kunstimuuseumiks"
Mihhail Lotmani avalik loeng "Vandenõud pandeemia ajal: Covid-19 ja QAnon"
Tõnu Viigi avalik loeng "Kas siis Veenusel on elu või mitte?"
Jaan Lahe avalik loeng "Karl Rahner ja tema filosoofiline teoloogia"
Mati Martini avalik loeng „Kahetiivalistest üldiselt ja põhjalikumalt kärbestest“
Jaan Lahe avalik loeng "Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger"
Jaan Lahe avalik loeng "Paul Tillich ja Friedrich Schelling"
Niilo Kaldalu avalik loeng "Antibiootikumid ja antibiootikumikriis"
Jaanika Andersoni avalik loeng: "Karl Morgenstern – täht Tartu taevas"
Peeter Koppeli avalik loeng "Majandus pärast tervishoiukriisi"
Tõnu Viigi avalik loeng "Kui mustad need mustad augud siis ikkagi on?"
Jaanika Andersoni avalik loeng “Kivilõikekunsti kadunud hiilgus”
Miikael-Aadam Lotmani avalik loeng "Sissejuhatus Nishida filosoofiasse 2"
Algab uus kursus "Varauusaeg Euroopa ladinakeelses kirjanduses"
Alari Alliku avalik loeng "Jaapani õukondlik kultuur ja Sei Shōnagoni "Padjaraamat""
Jaanika Andersoni avalik loeng "Plinius Vanema "Loodusloost" kui kunstiajaloo allikast"
Tõnu Viigi avalik loeng "Kuidas näha nähtamatuid taevakehi?"
Merike Ristikivi avalik loeng "Esimestest naisjuristidest kahe maailmasõja vahelisel perioodil"
Peeter Koppeli avalik loeng "Ajalugu ei kordu, kuid riimub – ka majanduses!"
Mari Sarve avalik loeng "Eesti regilaulude variatiivsust uurides: keel, meetrum, teemad, žanrid"
Tõnu Viigi avalik loeng "Kuidas me teame, millest tähed on tehtud?"
Meelis Friedenthali avalik loeng "Hinge ja vaimu käsitlused varauusajal"
Miikael-Aadam Lotmani avalik loeng "Sissejuhatus Nishida filosoofiasse"
Riin Kõivu avalik loeng "Kes on sotsiaalselt konstrueeritud?"
Ivar Leimuse avalik loeng "Numismaatika aitab avastada ja mõista minevikku”
Raamatuesitlus "Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik"
Tõnu Viigi avalik loeng "Supernoova kui mittemuusikaline nähtus"
Vandenõuteooriate seminar: Siioni tarkade protokollide müsteerium
Alar Laatsi avalik loeng "Vene religioossetest dissidentidest"
Andres Metspalu avalik loeng “Geenivaramust personaalse meditsiinini ja edasi"
Alustab Mihhail Lotmani loengusari "Peatükke vene kultuuriloost"
Tõnu Viigi avalik loeng "Elu võimalikkusest Päikesesüsteemis"
Ülar Ploom, Annika Mikkel, "Itaalia keel ja itaalia kirjanduse valikuline kompendium"
Miikael-Aadam Lotmani avalik loeng "Metafüüsiliste tõestuste võimatusest"
Riin Kõivu avalik loeng "Mis on ja kust tuleb „loomus“/“loomulik“?"
Kuidas antiikkirjandus meieni jõuab: skriptooriumist kompuutertomograafiani
Laura Viidebaumi avalik loeng "Kreeka komöödia - kaasaegse pilguga antiigist"
Mari Sarve avalik loeng "Kalevala ja Kalevipoja vahel: regilaulu värsimõõdu varieeruvusest"
Tõlkeneljapäev: tõlge ja tõlkimine semiootilisest perspektiivist
Ladinakeelne humanistlik kirjandus varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal
Vaba akadeemia avaloeng. Mihhail Lotman: Humanitaarsed väljakutsed