Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüdid mustades värvides: Dostojevski 4"

Marilyn Fridolin
Reedel, 17. novembril jätkub Mihhail Lotmani loengusari, mille teemaks on tumedamad seigad vene kultuuriloos. Viimane Dostojevski-teemaline vestlus kannab pealkirja "Must hallitus Dostojevski helgel palgel" ning keskendub Dostojevski ideaalidele. Käsitlusele tulevad Dostojevski ideaalid välispoliitika, ühiskonna ja majanduse vallas.
Varasemaid loenguid saab järele vaadata Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
Loeng toimub 17. novembril kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Uus raamat Vaba Akadeemia raamatukogu sarjas

Marilyn Fridolin
Vaba Akadeemia Raamatukogu sarjast on ilmunud juba järjekorras viies raamat: Andreas Ventseli, Mari-Liis Madissoni ja Mihhail Lotmani "Varjatud märgid ja salaühingud". Raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud loengud vandenõuteooriatest.
See raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus. Lugeja saab teada, millised on kultuurilised ja sotsiopsühholoogilised eeltingimused vandenõuteooriate tekkeks ja millised olid kuulsamad vandenõuteooriad alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänapäevani.
Raamatus selgitatakse, kuidas on vandenõuteooriatele omast saladuslikkuse atmosfääri ja „nakkavaid“ seoseid kasutatud strateegilises kommunikatsioonis, muu hulgas riikidevahelises infomõjutustegevuses ning turunduses. Samuti näidatakse, kuidas on vandenõuteooriate tähendusloome kohandunud digitaalse meediumi ja sotsiaalmeediasuhtlusega. Arutluskäike illustreerivad näited nii Eestist kui mujalt maailmast.
Loe lisaks

Tõlketeisipäev: külas Kaarina Rein

Marilyn Fridolin
7. novembril on Vaba Akadeemia tõlkeseminari külaline Kaarina Rein, kes räägib meile varauusaegsete disputatsioonide eestindamisest. 
Tartu ülikooli algusaegadest ehk Academia Gustaviana tegutsemisajast Tartus (1632–1656) on säilinud umbes 500 trükitud disputatsiooni ehk akadeemilist väitlust, millest enamus on ladina keeles. Postimehe Noor-Eesti grandi raames valmib eesti keelde vahendatud disputatsioonide antoloogia.
Kõik huvilised on oodatud liituma nii klassiruumis aadressil Jakobi 41 kui ka veebi teel (kohtumise veebilingi saab aadressilt info@vabaakadeemia.ee).
Loe lisaks

Niilo Kaldalu avalik loeng "Bioloogiline relv"

Marilyn Fridolin

Reedel, 3. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Niilo Kaldalu, kes seekordses loengus räägib bioloogilisest relvast.
Biorelv on relv, milles kasutatakse mikroorganisme või elusorganismidest eraldatud toksiine. See võib olla sõjaliseks otstarbeks mõeldud massihävitusrelv, aga samuti terrorismis või kuritegevuses kasutatav, eesmärgiga tappa inimesi, loomi või taimi. Biorelvade väljatöötamise, valmistamise ja kasutamise keelavad kaks suurt rahvusvahelist lepingut: 1925. aasta Genfi protokoll ja 1972. aasta biorelvade konventsioon. Need ei suutnud peatada Teise maailmasõja aegseid ja külma sõja aegseid biorelvade programme. 2001, 11. septembri rünnakute järel saadeti USA-s biorelva-kõlbliku siberi katkuga kirjad kahele senaatorile ja mitmetele ajakirjandusväljaandele, suri 5 ja nakatus veel 17 inimest. Madaltehnoloogilise biorelva valmistamine tundub suhteliselt lihtne ja odav, mis tekitab kõhedust ja sunnib otsima vastumeetmeid.
Reedeses loengus tuleb juttu biorelvade ajaloost ja sellest, mis on biorelva programmidest tänaseks avalikkusele teada. Samuti mikroobidest, mida on kõige rohkem relvana kasutatud või relvade jaoks toodetud. Kui keeruline on valmistada biorelva terroristidel või üksiküritajal? Kui lihtne on sellel teemal avalikkust pettaja külvata paanikat?
Kõik huvilised on oodatud Jakobi kultuurikotta kuulama 3. novembril kell 18.15. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüdid mustades värvides. Dostojevski 3"

Marilyn Fridolin
27. oktoobril toimub Mihhail Lotmani järgmine loeng Vene kultuuri tumedate külgede sarjas. 
Järjekordses Dostojevskit käsitlevas vestluses keskendume kirjaniku suhtumisele poolakatesse. Närviliselt tõrjuv suhtumine poolakatesse ei põhine mitte niivõrd etno- ja ksenofoobial, kuivõrd ideoloogial. Dostojevski nägi poolakates takistust Venemaa ajaloolisele missioonile, mis seisneb "rahumeelses universaalses ühendamises" vene õigeusu egiidi all.
Loeng toimub 27. oktoobril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv