Niilo Kaldalu avalik loeng "Kuidas muuta geene ja ümber korraldada DNA-d"

27. mail on Vabal Akadeemial külas Niilo Kaldalu, kes räägib geenidest ja DNA-st.

Aastatuhandete vältel on inimene oma soovide järgi muutnud loodust, sealhulgas pärilikkust. Seda on tehtud koduloomi ja kultuurtaimi aretades, ilma et midagi teataks DNA-st. Kui avastati, et DNA on päriliku info kandja, hakkasid arenema ka meetodid selle uurimiseks ja sihipäraseks muutmiseks. Tekkis tehniline võimekus luua muudetud geenidega organisme (GMO-sid). Samal ajal algasid tulised vaidlused, kas selliseid katseid tohib teha, kas GMOde kasutamist ja kasvatamist peab reguleerima ja kuidas? Avalikkuses tekkis uus poliitiliselt laetud teema. Viimaste aastate avastused (CRISPR) lubavad revolutsiooni muudetud geenidega organismide loomises.

Loeng algab lühida ülevaatega sellest, mis DNA üldse on. Järgneb ülevaade erinevatest meetoditest DNA tükeldamiseks, paljundamiseks, kokku kleepimiseks ja muutmiseks. Seejärel ülevaade muudetud geenidega elusorganismidest.

Kohe, kui vastavad võimalused tekkisid, puhkes vaidlus, kas DNA muutmine on ohutu ja lubatav. Loengus antakse lühike ülevaade ka GMO-dega seotud lahkarvamustest: nii teaduslikest uuringutest kui poliitilisest küljest.

Loeng toimub 27. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Miikael Lotmani avalik loeng "Lõpmatus ja õiglus"

20. mail on Vabal Akadeemial külas Miikael Lotman, kes räägib lõpmatusest filosoofilises võtmes.
Mõiste “lõpmatus” seostub meile enamasti matemaatilise ehk arvulise lõpmatusega. Näiteks ütleme tavakeeles “lõpmatu” selle kohta, mida ei ole praktiliselt võimalik loendada või mille loendamiseks kuluks nii-öelda “terve igavik.”  Eelsokraatilises filosoofias leidub siiski vanem ja alternatiivne “lõpmatuse” mõiste, mis seostub metafüüsiliselt määratlematuse või piiride puudumisega (kreeka keeles apeiron). See mõiste pärineb vanakreeka filosoofilt Anaximandroselt ja mängib keskset rolli tema kosmoloogias. Loengus tutvustatakse anaximandrosliku kosmoloogia eetilist dimensiooni ehk lahatakse lõpmatuse ja õigluse kontseptuaalset seost.
Loeng toimub 20. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Indrek Koff

Pildil: Alexandre Cabanel'i maal Phaidra (1880). Foto: Wikimedia Commons.
Seekord on Vabal Akadeemial tõlkeneljapäeva raames külas Indrek Koff, kellel on parasjagu käsil Racine'i "Phaidra" eestindamine. Räägime aleksandriinilise luule tõlkimise võimalikkusest eesti keelde.
Kõik huvilised on oodatud kuulama 19. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskusesse (Jakobi 41). Veebi teel osalemiseks andke palun märku info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Tõlketeisipäev: külas Mirjam Parve ja Liisi Rünkla

Ka sellel nädalal on meil kavas erandkorras tõlketeisipäev. Ülevaate 2022. aasta EKL tõlkijate sektsiooni noorte tõlkijate võistlusest teevad inglise keele vooru žüriiliikmed Mirjam Parve ja Liisi Rünkla.
Kõik huvilised on oodatud teisipäeval, 10. mail Tartu Katoliku Hariduskeskusesse (Jakobi 41). Loengut saab kuulata ka veebi teel - palume lingi saamiseks kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüd mustades värvides"

6. mail peab Vabas Akadeemias avaliku loengu Mihhail Lotman.
Uue etüüdisarja esimene osa kannab alapealkirja: "Ukraina küsimus". Mihhail Lotman tutvustab loengut nii: "Olen üles kasvanud vene kultuuris, seda armastanud ja uurinud juba pool sajandit. Sõda Ukrainas tõi kainenemise. Ei, ma ei taha tühistada seda, millest olen varem rääkinud ja kirjutanud, kuid olen seni pigem alateadlikult kui teadlikult mööda hiilinud teemadest ja asjaoludest, mis paljastavad vene kultuuri tumedaid külgi. Nüüd on aeg see võlg tasuda."
Loeng toimub 6. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv