Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Silver Soovälja avalik loeng "Kreeka hopliidid"

Marilyn Tomson
Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest.
Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise perioodi lahinguväljadel nii Kreekas kui ka kaugemal. Küll aga ei tekkinud selline sõdalane tühjale kohale ega jäänud läbi sajandite staatiliselt muutumata. Seega tuleb pilk heita nii pronksiaegsele taustale kui ka rauaaegsetele arengutele, seda nii sõjavarustuse kui ka sotsiaalsete muutuste kontekstis.
Loeng on osa Vaba Akadeemia loengusarjast, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Kreeka linnriikide, Makedoonia ja Rooma sõjaajaloo kursuse raames käsitletakse antiikaja kolme suure tsivilisatsiooni arenguid ja eripärasid, mis muutsid nad oma ajastu kontekstis domineerivateks suurjõududeks, kelle armeed olid sisuliselt võitmatud. Vaatluse alla tulevad ühiskonnad arenesid paralleelselt ning võimu haripunkti jõudmine oli alati pika protsessi tulemus, kus sõjaline areng käis käsikäes ühiskondlike muutustega.
Kõik huvilised on oodatud 13. märtsil kell 18.15 Jakobi Kultuurikotta (Jakobi 41) loengut kuulama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Sarja eelmist loengut Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade algetest saab vaadata Vaba Akadeemia YouTube'i kanalilt.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Jaanus Valk

Marilyn Tomson
5. märtsil alustame taas tõlkeõhtutega. Kevadisel avaseminaril on külas Jaanus Valk, kes räägib hiina mõjudest Jaan Kaplinski luules.
Loeng toimub 5. märtsil kell 18.15. Jakobi 41 koolimajas. Loengu kuulamiseks veebi kaudu palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Algab Erinystele ja Eumeniididele pühendatud loengukursus

Marilyn Tomson

2. märtsil algab Vabas Akadeemias uus kursus antiigihuvilistele: Neeme Näripä tutvustab Aischylose tragööditriloogiale tuginedes Erinyseid ja Eumeniide.

Alekto (Ἀληκτώ) tähendab Peatumatut, Megaira (Μέγαιρα) Kadedat Vimma ja Tisiphone (Τισιφόνη) Mõrvatasujat. Need on kättemaksujumalad, kelle nimetus Erinysed on vana, võib-olla minoilist päritolu, ja täpselt teadmata tähendusega, igatahes mainitakse neid juba Knossoses lineaarkirja B tahvlitel. Ladina keele kaudu on nad tuntud ka Fuuriatena.

Neil Gaiman, Marc Hempel, 1995, The Sandman: The Kindly Ones, osa 13, nr 69, lk 24.

Tragöödia “Eumeniidid”, millele käesolev kursus toetuma hakkab, on kreeka traagilise poeedi Aischylose triloogia “Oresteia” (ainsana säilnud vanakreeka tragöödiatriloogia!) kolmas osa. Triloogia esimese osaga “Agamemnon” tegelesime Vabas Akadeemias umbes viis aastat tagasi. “Eumeniidide” tekst on väga mitmekihiline, nagu Aischylose puhul tavaline, ning tegeleb erinevate teemadega: kättemaks ja sellest pääsemine, vägivald ja selle peitmine, püüd tõestada, et isa on tegelik lapsevanem ja ema vaid anum. Orestese verd janunevad Erinysed muutuvad näidendi käigus Eumeniidideks ehk Heasoovijateks, kelle headus on siiski võib-olla umbes sama hea kui Jonathan Littelli suurepärase samanimelise romaani tegelastel.

Kursusel üritame sisse elada Erinyste/Eumeniidide maailma ning vaadata tragöödiat nagu inimese elu, mis algab sündimise ja lapsepõlvega, millele järgnevad üleminek täiskasvanuikka ja oma sugu, armastus, sünnitamine, mäss vanemate vastu, keskiga ja elu mõtte kadumine, elu mõtte leidmine ja loomulikult kõike lõpetav surm. Need on ainult märksõnad, mille alla jaotuvad kursusel erinevad ühiskondlikud, filosoofilised, religioossed ja psühholoogilised teemad. Kreeka keele teataval määral tundmine on kursusel kasulik, kuid mitte hädavajalik.

Loengud toimuvad alates 2. märtsist esmaspäeviti kell 18.15 Tartus Jakobi tänava koolimajas (Jakobi 41). Registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.

Loe lisaks

Hardo Pajula avalik loeng "Kujutlusvõime on taju lõiketera"

Marilyn Tomson
Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist.
"Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab ära selle, mida me üldse näeme ja kuuleme. Ma väitsin oma tunniajases ettekandes, et silmamoondamistrikid kasutavad sedasama tajuorganite loomingulist nõtkust – kujutlusvõime on taju lõiketera," ütles Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus oma töömeheteed silmamoondajana alustanud USA nimekas ökoloog ja filosoof David Abram.
Seekordne loeng keskendubki kujutlusvõime epistemoloogilisele rollile. Lisaks David Abramile tulevad kindlasti jutuks 35. numbris intervjueeritud ameerika psühholoog Dean Radin ("Kujutlusvõime on taju lõiketera", 10.23) ja inglise psühhoterapeut Mark Vernon, keda intervjueeriti Tähenduse teejuhtide kõige värskemas numbris ("Ulro ulmad"; TT#61, 2.26).
Loeng toimub 27. veebruaril kell 18.15 Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Miikael Lotmani avalik loeng "Loogika ja ratsionaalsus"

Marilyn Tomson
Sel reedel, 20. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman.
Loengus käsitletakse loogika ja ratsionaalsuse suhet. Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab ümbermõtestamist. Väidetakse, et loogika ja ratsionaalsuse vahekord peegeldab sügavamat duaalsust tähenduse ja mõtte vahel.
Loeng toimub 20. veebruaril kell 18.15 Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv