Hardo Pajula avalik loeng "Stsientism ja seks"

Marilyn Fridolin
Reedel, 13. septembril peab Vabas Akadeemias ettekande Hardo Pajula. Loengu teemaks on "Stsientism ja seks".
Itaalia filosoofi Augusto Del Noce sõnul on Teise maailmasõja järgse epohhi kaks revolutsioonilist mootorit olnud stsientism ja seks. "Laiemas plaanis on meil stsientismi näol tegemist osaga utlilitaarsest ratsionalistlikust maailmavaatest, mis on olnud alates valgustusajastust meie de facto religioon. Radikaalne individualism on välja kasvanud just sellest kännust, sest kui transtsendents on olematuks kuulutatud, jääb alles vaid materiaalne siinpoolsus, mida me kasutame oma maiste ihade rahuldamiseks," selgitas Del Noce vaateid Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus "Stsientism ja seks" inglise kirjanik Paul Kingsnorth.
Lähemal paaril kuul jõuab raamatupoodidesse loodetavasti Tähenduse teejuhtide kolmanda ja neljanda hooaja intervjuusid koondav kogumik "Stsientism ja seks", millest seekordses loengus ongi plaanis pisut lähemalt rääkida.
Loeng toimub 13. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Algab vanakreeka lugemiskursus

Marilyn Fridolin
10. septembris algab Vabas Akadeemias vanakreeka lugemiskursus, kus keskendutakse Septuaginta tekstile.
Vana ja Uus Testament, mis kirjutati vastavalt heebrea ja kreeka keeles, on paljudele teada. Nende vahele jäi aga veel üks "etapp", nimelt Vana Testamendi ehk Heebrea Piibli hellenismiaegne tõlge vanakreeka keelde, mida kutsutakse Septuagintaks (lühendatult LXX). Huvitav selle tõlke juures on asjaolu, et pea iga Heebrea Piibli raamat tõlgiti eri tõlkija poolt, erinevalt näiteks Vulgatast, ning neid erinevusi on võimalik näha ja tunnetada: mõni raamat on tõlgitud päris sõnasõnaliselt, samas kui mõne raamatu puhul on tõlkijad teksti tunduvalt lühendanud, muutnud ning teinud ka lisandusi.
Mis on Septuaginta ja miks peaks seda lugema? Kas seda peaksid lugema ainult usuteadlased või ka klassikalised filoloogid? Kas Septuagintal on kirjanduslik väärtus? Kas ja kui palju on seda üldse kasutatud ning kas sellel on autoriteeti? Kursuse jooksul püüame leida vastused nendele küsimustele ning räägime Septuaginta loomisloost ja -kontekstist. Põhirõhk on siiski kreekakeelse teksti lugemisel ja tõlkimisel. Raamatute valik sõltub osalejate soovist.
Oodatud on kõik, kes on vanakreeka keelt natuke õppinud.
Kursus toimub alates 10. septembrist teisipäeviti kell 16.00-17.30 Tartu Katoliku hariduskeskuses (Jakobi 41). Osalemissoovist palume teatada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jätkub sanskriti keele kursus

Marilyn Fridolin
9. septembril jätkub möödunud sügisel alanud sanskriti keele kursus Teet Toome juhendamisel. Kursusel loeme lihtsamaid tekstikatkeid klassikalise sanskriti varamust. Oodatud on kõik, kes on sanskriti keelt veidi õppinud.
Kursus toimub alates 9. septembrist esmaspäeviti kell 18.15-19.45 Tartu Katoliku hariduskeskuses (Jakobi 41). Kursusel osalemiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Sophoklese "Antigone" tõlke ja lavastuse esitlus

Marilyn Fridolin
Sophoklese „Antigone“ lavastuse ja eestikeelse tõlke ilmumise puhul korraldame koostöös Vanemuise teatri ja Loomingu Raamatukoguga 6. septembril kell 15.30 Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1) vestlusringi, milles osalevad tõlkija Anne Lill, lavastaja Priit Strandberg ja tõlke toimetaja Maria-Kristiina Lotman. Vestlust juhib Riina Oruaas. Ürituse lõpul esitletakse Loomingu Raamatukogus ilmunud "Antigone" eestindust, mis on varustatud tõlkija kommentaaridega ja põhjaliku saatesõnaga.
Ootame kõiki huvilisi reedel, 6. septembril kell 15.30 klubis Promenaadiviis (Ülikooli 1).
Antigonest kirjutas Maria-Kristiina Lotman augustis ka Vaba Akadeemia blogis.
Loe lisaks

Imar Koutchoukali avalik loeng "Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo"

Marilyn Fridolin
Reedel, 23. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Imar Koutchoukali. Seekordse loengu teemaks on poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo.
2011. aasta toimunud Araabia kevadel ennustasid paljud Lähis-Ida ja islami asjatundjad, et poliitilise islami ajastu on läbi ning et peatselt on regioonis juurdumas liberaalse demokraatia põhimõtted. Araabia kevadele järgnes aga vastselt tekkinud Süüria ja Levandi Islamiriigi nähtuse tulemusel mitmeaastane košmaar. Läänelike demokraatiate asemel väitsid islamiriigi juhid, et nad on taastanud utoopilise poliitilise korra, mis peegeldavat prohvet Muhamedi ühiskonda. Koos kristlaste, jeziitide ning teiste religioossete ning etniliste vähemuste kõrval said kõvasti kannatada ka need muslimid, keda Islamiriik pidas mitteõigeteks muslimiteks. Islamiriigi tõus ja langus on tekitanud küsimused: kes on õige ja vale muslim, kellel on õigus valitseda ja miks?
Loeng tutvustab islami poliitilist mõtlemist läbi ajaloo alates prohveti elust kuni tänase päevani välja.
Loeng toimub 23. augustil kell 18.15. Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv