Andreas Ventseli ja Mari-Liis Madissoni vandenõuteooriate seminar

Sel reedel, 24. mail toimub Vabas Akadeemias järjekordne vandenõuteooriate seminar, kus on seekord võimalik kuulata kahte ettekannet.

Mari-Liis Madissoni ettekanne "“1984” troopidest sotsiaalmeedias ringlevates vandenõulugudes" puudutab tänapäevaste vandenõuteooriate esteetikat kui üsna vähe uuritud valdkonda. Vandenõuteooriate levitajad väidavad sageli, et nad ei tegele fiktsiooniga, vaid reaalsusest rääkimisega, kuid sageli laenavad nad oma selgituskäigud ja väljendusvahendid populaarsest düstoopiakirjandusest. Täpsemalt keskendub ettekanne George Orwelli "1984" troopide kasutamisele tänapäevastes eestikeelsetes ja lätikeelsetes Facebookis ringlevates vandenõulugudes. Muuhulgas tuleb juttu, milliste teemadega seoses ja mil viisil "1984" kujundite poole pöördutakse ning milliseid funktsioone need vandenõude kujutamisel täidavad.

Andreas Ventseli ettekanne kannab pealkirja "Vandenõuteooriate poliitiline potentsiaal". Poliitikas on auditooriumi veenmine enamasti edukas juhul, kui korratakse järjepidavalt lugusid, mis teatud väärtusi ja toimijaid soosivad. Inimesed armastavad lugusid ehk narratiive, kuna tegemist on ühe kõige loomulikuma viisiga erinevate sündmuste mõistmiseks, meeldejätmiseks ja teistega jagamiseks. Vandenõuteooriad on just üks niisugune lugu, mis on „elust enesest põnevam“. Enamgi veel, vandenõuteooriad näevad sündmusi konfliktina, mille käivitavaks jõuks on „salaja kurjadel eesmärkidel tegutsev grupp”, kelle mahhinatsioonide tagajärjel mingi osa ühiskonnast, sageli suur enamus, kannatab. See tähendab, et konflikt, mis on igasuguse poliitilise võitluse kese, on vandenõuteooriate tuum. Ettekandes vaadeldaksegi vandenõuteooriate funktsioone poliitilise diskursuse kujundamisel.

Kõik huvilised on oodatud Jakobi Kultuurikotta ettekandeid kuulama 24. mail kell 18.15. Seminarist teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Robin Gieleni avalik loeng "Seened rahvameditsiinis: teadmus ja teadmatus ehk mida ütleb teadus?"

Pildil: Illustratsioon 1505.a raamatust "Essentials of Materia Medica Distinctions" Liu Wen-Tai
Sel reedel, 10. mail peab Vabas Akadeemias loengu Robin Gielen. Seekordseks teemaks on seened meditsiinis.
Kuigi seeni on meditsiinis sihipäraselt kasutatud juba pea sajand, on meil siiski leida poelettidelt "toidulisandi" sildi all seentel põhinevaid preparaate. Kuigi nende müüjad viitavad tihti eri teadusartiklitele ja räägivad nende imevõimest, esineb väidetes tihti fakti- või tõlkevigu või lihtsalt uuringutulemuste ületõlgendamist. Ökoloogiliste katsete kitsaskohtade ja tõlgendamisprobleemide üle arutleme hariliku kedristõlviku (Cordyceps militaris), lõvilakk-korallnarmiku (Hericium erinaceu) ja musta pässiku (Inonotus obliquus) näitel.
Loeng toimub 10. mail kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Kalju Kruusa

Sellenädalase tõlkeseminari külaline on Kalju Kruusa ja juttu tuleb hiina "korrastatud luule" toonide tõlkevõimalustest. Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama neljapäeval, 9. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskusesse (Jakobi 41). Loengut saab jälgida ka veebi vahendusel. Lingi saamiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka müüdist Euroopa Liiduni: Europe röövimine"

Léon de Pas. Europe ratsutab härjal. 1997. Brüssel.
3. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Jaanika Anderson. Seekord vaatame lähemalt Europe röövimise müüti ning selle teekonda kunstimaailmas.
Vanakreeka müütide varasalv on rikkalik. Tänu antiikautorite värvikatele kirjeldustele on Foiniikia printsess Europe röövimise lugu tugevalt kanda kinnitanud kujutavas kunstis. Europe müüdi levikule on kaasa aidanud ka see, et temas nähakse geograafilise Euroopa algkuju. Loengus vaatleme erinevaid kunstiteoseid, mis kujutavad Europe röövimise lugu. Vaatame, kuivõrd need kujutised üksteisest erinevaid ja kuidas neid tõlgendada.
Loeng toimub 3. mail kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Liina Lukase avalik loeng ""Niisiis tahame me elada ja reisida!" (Casimir Ulrich Boehlendorff poeemis „Verstapostid. Tartust Riiga ja edasi“, 1812). Kaks matka Tartust Riiga: Casimir Ulrich Boehlendorff 1812 ja Kristian Jaak Peterson 1819 ja 1820"

Reedel, 26. aprillil ootame kõiki kuulama Liina Lukase ettekannet romantilistest rännakutest. Loengus kuuleme kahest rännakust, mis on kõigepealt huvitavad paralleelsuse tõttu: kaks luuletajat, eesti ja baltisaksa poeedid, mõlema oma kirjanduse tipud, rändavad Tartust Riiga ja sellest reisist saab nende luuletajaidentiteedi oluline osa.
Aga need reisid ja neid kajastavad reisitekstid pakuvad huvi ka mõlema luuletaja elu- ja loominguloolises, esteetilises ja ajastu reisimispraktika kontekstis. Loengul tuleb juttu Tartu-Riia verstapostidest, maalilistest matkadest, romantilistest ränduritest, eksirännakutest, voorimees Peetrist, Killinge kõrtsmiku tütardest ja paljust muust.
Kõik huvilised on oodatud 26. aprillil kell 18.15 Jakobi kultuurikotta loengut kuulama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv