Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Ilmunud on uus raamat Vaba Akadeemia Raamatukogu sarjast!

4. detsember Marilyn Tomson

Vaba Akadeemia raamatukogu sarjast on ilmunud uus raamat - Tullia D'aragona "Dialoog armastuse lõpmatusest". Raamat on tõlgitud Vaba Akadeemia itaalia keele ja kultuuriloengute raames Ülar Ploomi juhendamisel ning tõlke valmimisel on kaasa löönud Maria-Kristiina Lotman, Ivo Volt, Annika Mikkel, Marju Randlane, Eneli Külaots, Velda Lauringson, Anu Pedosk, Karl Tetsmann, Marju Unt ja muidugi ka Ülar ise.

Raamatuesitlus toimub pühapäeval, 14. detsembril kell 17.00 kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1). Ettekandeid peavad Ülar Ploom, Riin Sirkel ja Miikael-Aadam Lotman, katkeid dialoogist esitavad Maria Peterson ja Andri Luup. Kõik huvilised on oodatud!

Mis hoiab igatsuse värskena ja armastuse lõpmatuna? Sellele ja mitmele muule füüsilist ja vaimset armastust puudutavale küsimusele üritavad isiklikule kogemusele, autoriteetidele ja loogilisele arutelule tuginedes lahendusi leida üks naine ja üks mees, kes austavad nii väitluses loodetavalt sündivat tõde kui ka väitlemise naudingut ja ilu.

Tullia d’Aragona (1501/1505–1556) oli oma aja tuntumaid kurtisaane kogu Itaalias ning hilisrenssansi luuletaja ja filosoof. Mitmete vestlussalongide perenaise ja keskse tegelasena osales ta 16. sajandi alguses hoogustunud dispuutides armastuse olemuse üle.

Loe lisaks

Mari-Liis Madissoni avalik loeng "Märkmeid konspiratsiooniteooria võrdlevast uurimisest ehk kuidas "suure asendamise" vandenõunarratiiv tõlgitakse eri tähendusmaailmadesse"

1. detsember Marilyn Tomson

Sel reedel, 5. detsembril on Vabal Akadeemial taaskord külas semiootik Mari-Liis Madisson, kes räägib seekord suure asendamise vandenõuteooria võrdlevast uurimisest.
Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.
Loeng toimub 5. detsembril kell 18.15 Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Kalevi Kulli avalik loeng "Pärast evolutsiooni lõppu"

18. november Marilyn Tomson

Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull. Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.
Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast evolutsioonis. Muuhulgas tuleb juttu täiustumisest ilma evolutsioonita ja räägitakse kriitiliselt evolutsioonimudelite ülekandeist ühiskonnale.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 21. novembril kell 18.15 Jakobi Kultuurikotta (Jakobi 41) Tartus. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Mathura

17. november Marilyn Tomson

Sellekordsel tõlkeneljapäeval on meil külas Mathura ja tema ettekande pealkiri on "Sõnades ja sõnade kõrval: kontekstuaalsusest India klassikalise ja kaasaegse luule tõlkimisel".
Kõik huvilised on oodatud 20. novembril kell 18.15 Tartu Jakobi 41 koolimajja loengut kuulama. Loengu kuulamiseks veebi teel palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.

Loe lisaks

Erki Tammiksaare avalik loeng "Eestimaalane maailma teadustipus - Karl Ernst von Baer"

5. november Marilyn Tomson

7. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist.
1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi rahaasjades saamatu, kuid ta oli väga vaimukas ja oodatud külaline igas seltskonnas, sh ka keiserliku perekonna liikmete seas. Teadlasena oli Baer empiirik ja mitte teoreetik, kuigi enamasti on väidetud vastupidist. Meetod “vaatlus ja refleksioon”, mis on Baeri “Loomade arenguloo” alapealkirjaks, tõi talle edu teadlasena ja lõpuks maailmakuulsuse.
Täna peetakse 1876. aastal surnud Baeri embrüoloogia rajajaks ja tema tööd panid aluse veel igikeltsateadusele, füüsilise antropoloogiale ning kalandusalastele uuringutele. Ta armastas Eestimaad ja toetas agraarreforme, et eestlased saaksid omale maad osta.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 7. novembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.