VABA AKADEEMIA BLOGI

Elo-Mall Toomet: Ariadne Ateena ja Knossose vahel

Kreeta kuninga Minose tütar Ariadne on kummaline tegelane, ja seda isegi Kreeka mütoloogia kummaliste tegelaste ja sündmuste poolest rikkaskontekstis. Ariadne on kuju, kes tundub eksisteerivat vastandustes, asustavat korraga vastandtelgede erinevaid otsi. Ta on ateenlaste vaenlase Minose tütar ja samas ateenlaste päästja Kreeta ikke alt. Ta on merelt saabuv surev kangelanna ja samas Dionysose surematu naine Olümposel. Mida nende vastuoludega teha? Mulle tundub, et lahendada neid ei saa, sest Ariadne üht või teist poolt kõrvale jätta püüdes, “õiget ja algset” müüdiversiooni otsides, kaotame ta käest…Ariadne on alati teel uuele saarele, kus teda ootab traagiline saatus, või tõusmas uutesse kõrgustesse, väljapoole surelikku haaret. Aga siiski ei saa ka tema otsimisest loobuda – tulemus on küll teada, aga lummus püsib. Nii püüangi siin seda kummalist Kreeka (või ehk Kreeta) kangelannat ja tema teekondi või teekonda natuke lähemalt jälgida. Kuigi nii ei saa ilmselt jõuda vastusteni, võib ehk jõuda mõne küsimuseni, mis Ariadnele omaseid vastaspooluseid korraks pisut lähemalt valgustavad.

Loe lisaks

Agne Pilvisto: Vaba Akadeemia sünnipäevaks

Vaba Akadeemia oli mitmeid aastaid ülikooli kõrval minu teine vaimne kodu Tartus. Ehkki tee Jakobi mäest üles oli tihtilugu vaevaline ja väsitav, eriti suvel suure palavaga või pärast pikka koolipäeva, siis kusagil poole kallaku peal tabas mind ühtelugu, mingi veidra järjekindlusega ja alati kuidagi ootamatult Tartu vaim. Ma vist ei oska seda fenomeni teisiti nimetada, aga mäletan selgelt, et nii mõnelgi kursusel osalemisega käis eriti algusaastatel kaasas mingi erilise vaimsuse aura, eksklusiivsuse tunne – et sellist asja mujal ei õpita ega õpetata, ja et just meie, käputäis tudengeid, oleme spetsiaalselt välja valitud lugema varakristlike kõrbeisade ütlusi ja jutustusi, Ovidiuse lopsakat mütoloogiliste lugude varamut või Aischylose hämarat ja sünget, aga väga ilusat tragöödiatriloogiat.
Loe lisaks

Ülar Ploom Vabast Akadeemiast

Vaba Akadeemia 7. sünnipäeva puhul jagas mõtteid ka üks viiest asutajaliikmest ning meie õpilaste seas väga hinnatud itaalia keele lektor Ülar Ploom.
Loe lisaks

Elo-Mall Toomet: Mõtteid Vabast Akadeemiast

Minu esimene Vaba Akadeemiaga seotud mälestus paigutub tangantjärgi vaadates väga sobivasse konteksti. 2017. aasta sügisel toimus legendaarse klassikalise filoloogi Jaan Undi, Lupus Tartuensise, mälestusele pühendatud “Vikerkaare” erinumbri esitlus, kus tollal veel küllalt värske, kuigi kõrgemas eas alustanud bakalaureusetudengina kohal viibisin. Selliste üritustega ikka kaasas käiva veinijoomise käigus sattusin möödaminnes kuulma lausekatkeid Marju Lepajõe ja Maria-Kristiina Lotmani vestlusest, mis tundusid viitavat millelegi uuele ja äärmiselt atraktiivsele, mis on kohe-kohe teoks saamas. Pinnisime väikese entusiastliku ja arrogantse kaastudengite seltskonnaga asjaosalistelt peatselt ka rohkem informatsiooni välja ja võib ilmselt öelda, et olime Vaba Akadeemia austajad ja sellele kaasa elajad juba enne kui Akadeemia päriselt oma uksed avas. Või vähemalt trügisime sisse kohe kui uks pisut praokil oli.
Loe lisaks